Cerni teadlased lahkavad maa ja ilma saladusi ({{commentsTotal}})

Vaade CERNile.
Vaade CERNile. Autor/allikas: Brücke-Osteuropa/Wikimedia Commons

Rohkem kui 60 aasta eest loodud Euroopa Tuumauuringute Keskuses töötab enam kui 10 000 teadlast rohkem kui sajast eri rahvusest. Eesti teadlased on Cerniga koostööd teinud juba alates 1996. aastast ja nende panus on aasta-aastalt kasvanud. Peamiselt tegeldakse eksperimentide käigus tekkivate andmete töötlemise ja analüüsimisega, kuid potentsiaali oleks ka muuks.

Jaht osakestele

Keskuse fookus on rõhutatult alusteaduste edendamisel, eeskätt füüsikal. Eesmärk on lihtne – saada teada, millest maailm koosneb ja kuidas see töötab.„Otsimine käib valdavalt nii, et oled arvuti taga, sul on hästi palju andmeid ja siis mõtled sa välja kavalaid algoritme, kuidas need osakesed või protsessid, mida sa uurid, välja valida, et neid uurida,“ tutvustas saates „Osoon“ oma tööd Zürichi tehnikaülikooli doktorant Joosep Pata.

Üheks olulisemaks teadustaristuks on kiirendi, mille sees liiguvad väikesed aatomiosakesed - kvarkide kogumid ehk hadronid. Osakeste torus hoidmiseks ja kiirendamiseks kasutatakse ülijahutatud elektromagneteid. Osakeste kimpude kokkupõrkel vallanduvast energiast tekivad uued osakesed, mille registreerimisel tulevad appi spetsiaalsed detektorid. „See on nagu väikene mikroskoop meie maailma sügavusse või väga varajasse universumisse,“ märkis Pata.

Kokkupõrgete käigus tekkivad tohutud andmemahud hajutatakse laiali üle kogu maailma, kindlustamaks nende säilimine õnnetuste puhuks ja tegevuste jagamiseks eri riikide vahel. Üks rahvusvahelise taristu moodustavast arvutuskeskustest asub Tallinnas Mustamäel keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis.

Pilvede hingeelu

Kuid lisaks nähtava maailma koostisosadele uuritakse Cernis ka näiteks pilvi ja atmosfäärinähtusi. Seejuures võiks appi tulla ka eestlaste ekspertiis. „Eesti ja Tartu ülikooli teadlased on kõige pädevamad ioonide mõõtmisel pilvekambris. CLOUD eksperimendi eesmärk on uurida ioonide mõju pilvkattele ja kliimamuutustele,“ märkis CLOUD eksperimendi juht Jasper Kirkby.

Atmosfääris toimuvaid protsesse mõjutavad juba väga väikesed osakesed juba suhteliselt madala kontsentratsiooni korral. Nende parem mõistmine nõuab seeläbi äärmiselt hästi kontrollitud tingimusi. „Kui atmosfääris midagi muutub, siis ei tea me kunagi päris täpselt, miks. Seepärast loomegi laboris isoleeritud keskkonna, me teame täpselt, mis pilvekambris on. Tehiskeskkond on väga stabiilne ja kui me seal midagi muudame, näeme täpselt, kuidas ja mida see muutus endaga kaasa toob,“ selgitas Kirkby.

Kondensatsioonituumadena käituvaid aerosoole paiskavad õhku ka inimesed. „Antud hetkel ongi protsessid, mis pilvedes aset leiavad, suurim kaardistamata ala kliimamuutuste uurimisel. Me mõistame, et inimtegevus on tõstnud CO2 taset atmosfääris. /.../ Teame, et inimtegevus suurendab õhureostust, eriti vääveldioksiidiga ja sellega tekitame juurde uusi pilvekesi. Seega inimtegevus ühelt poolt soojendab planeeti CO2-ga, kuid samal ajal jahutab seda, tekitades uusi pilvi,“ lisas kliimafüüsik.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.