Cerni teadlased lahkavad maa ja ilma saladusi ({{commentsTotal}})

Vaade CERNile.
Vaade CERNile. Autor/allikas: Brücke-Osteuropa/Wikimedia Commons

Rohkem kui 60 aasta eest loodud Euroopa Tuumauuringute Keskuses töötab enam kui 10 000 teadlast rohkem kui sajast eri rahvusest. Eesti teadlased on Cerniga koostööd teinud juba alates 1996. aastast ja nende panus on aasta-aastalt kasvanud. Peamiselt tegeldakse eksperimentide käigus tekkivate andmete töötlemise ja analüüsimisega, kuid potentsiaali oleks ka muuks.

Jaht osakestele

Keskuse fookus on rõhutatult alusteaduste edendamisel, eeskätt füüsikal. Eesmärk on lihtne – saada teada, millest maailm koosneb ja kuidas see töötab.„Otsimine käib valdavalt nii, et oled arvuti taga, sul on hästi palju andmeid ja siis mõtled sa välja kavalaid algoritme, kuidas need osakesed või protsessid, mida sa uurid, välja valida, et neid uurida,“ tutvustas saates „Osoon“ oma tööd Zürichi tehnikaülikooli doktorant Joosep Pata.

Üheks olulisemaks teadustaristuks on kiirendi, mille sees liiguvad väikesed aatomiosakesed - kvarkide kogumid ehk hadronid. Osakeste torus hoidmiseks ja kiirendamiseks kasutatakse ülijahutatud elektromagneteid. Osakeste kimpude kokkupõrkel vallanduvast energiast tekivad uued osakesed, mille registreerimisel tulevad appi spetsiaalsed detektorid. „See on nagu väikene mikroskoop meie maailma sügavusse või väga varajasse universumisse,“ märkis Pata.

Kokkupõrgete käigus tekkivad tohutud andmemahud hajutatakse laiali üle kogu maailma, kindlustamaks nende säilimine õnnetuste puhuks ja tegevuste jagamiseks eri riikide vahel. Üks rahvusvahelise taristu moodustavast arvutuskeskustest asub Tallinnas Mustamäel keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis.

Pilvede hingeelu

Kuid lisaks nähtava maailma koostisosadele uuritakse Cernis ka näiteks pilvi ja atmosfäärinähtusi. Seejuures võiks appi tulla ka eestlaste ekspertiis. „Eesti ja Tartu ülikooli teadlased on kõige pädevamad ioonide mõõtmisel pilvekambris. CLOUD eksperimendi eesmärk on uurida ioonide mõju pilvkattele ja kliimamuutustele,“ märkis CLOUD eksperimendi juht Jasper Kirkby.

Atmosfääris toimuvaid protsesse mõjutavad juba väga väikesed osakesed juba suhteliselt madala kontsentratsiooni korral. Nende parem mõistmine nõuab seeläbi äärmiselt hästi kontrollitud tingimusi. „Kui atmosfääris midagi muutub, siis ei tea me kunagi päris täpselt, miks. Seepärast loomegi laboris isoleeritud keskkonna, me teame täpselt, mis pilvekambris on. Tehiskeskkond on väga stabiilne ja kui me seal midagi muudame, näeme täpselt, kuidas ja mida see muutus endaga kaasa toob,“ selgitas Kirkby.

Kondensatsioonituumadena käituvaid aerosoole paiskavad õhku ka inimesed. „Antud hetkel ongi protsessid, mis pilvedes aset leiavad, suurim kaardistamata ala kliimamuutuste uurimisel. Me mõistame, et inimtegevus on tõstnud CO2 taset atmosfääris. /.../ Teame, et inimtegevus suurendab õhureostust, eriti vääveldioksiidiga ja sellega tekitame juurde uusi pilvekesi. Seega inimtegevus ühelt poolt soojendab planeeti CO2-ga, kuid samal ajal jahutab seda, tekitades uusi pilvi,“ lisas kliimafüüsik.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.