Praxis: erakonnad ei pööra tähelepanu täiendõppe üksikasjadele ({{commentsTotal}})

Praxise hariduspoliitika analüütik Hanna-Stella Haaristo sõnul keskenduvad erakondade valimisprogrammid elukestvale õppele rohkem kui varasematel aastatel. Programmide fookus ei vasta aga täielikult inimeste ja tööturu vajadustele.

Elukestva õppe osas said erakonnad eeskuju võtta eelmisel aastal valminud valdkonda käsitlevast alusraamistikust. “Kuna Eestis eelmisel aastal võeti vastu elukestva õppe strateegia, mis toob välja tegelikult meie kõige olulisemad väljakutsed hariduses ja pakub selleks ka erinevaid lahendusi ja tegevusi, mida Eestis järgnevate aastate jooksul peaks ellu viima, siis tegelikult on erakondadel väga hea spikker, millele oma lubadusi toetada,” selgitas Haaristo saates “Terevisioon”.

Strateegiat on platvormis otseselt maininud vaid Isamaa ja Respublica Liit. “Nemad lubavad, et viivad ellu kõik need tegevused, mis seal on mainitud. Teised võibolla rohkem sõnastavad, et meie ise käivitame neid, kuigi tegelikult need on planeeritud juba,” märkis analüütik. Üheks näiteks on nn õpipoisiõpe, mis hõlmab töökohapõhist praktikat. Tegelikkuses on taoline programm juba alanud ja olemas. Pigem on küsimus selles, kuidas motiveerida inimesi ja ettevõtteid selles osalema.

Lisaks võib Haaristo sõnul öelda, et lubadused on pigem üldsõnalised, kuid seda ei saa lugeda väga suureks puuduseks. “Natukene on selles osas välja toodud võibolla, et käivitame mõne programmi või teeme midagi, /.../, aga kuna elukestva õppe strateegias on juba nii palju tegevusi kirjas ja samamoodi on ka teada, mis tegevusi hakatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditega edaspidi rahastama, siis selles mõttes midagi väga palju uut või erilist ei paista,” laiendas Haaristo.

Analüütik nendib aga, et platvormide fookuses võib näha teatavaid puudujääke. Kuigi erakonnad rõhutavad üksmeelselt, et inimestel peavad olema tagatud võimalused hariduse omandamiseks igas vanuses, igal ajal ja igas kohas, pole küsimus enam niivõrd võimaluste olemasolus kui tingimustes – täiskasvanutel on enamasti töö või pere. “Õppevõimalused, mis ka hetkel on, ei ole piisavalt sobivad või piisavalt paindlikud neile. Sellele kahjuks pole väga palju tähelepanu pööratud,” sõnas Haaristo.

Samuti lubavad erakond eranditult viia hariduse tööturu vajadustega paremasse kooskõlla. Seejuures jäetakse aga tähelepanuta, et keskealised vajavad sarnaseid oskusi kui nooremad. “ “Inimestel tegelikult tänases tööturu ja majandussituatsioonis oleks vaja selliseid üldiseid oskusi, mida tööandjad tahavad – meeskonnatöö oskus, suhtlemisoskus, sotsiaalsed oskused, mitte nii väga spetsiifilisi oskusi. Natuke erakonnad mainivad seda, et sellist elukestvaõppe pädevusi inimestele pakkuda. Aga pigem tundub, et selliste oskuste jutt käib noorte kohta,” lisas analüütik

Sarnaselt pole piisavalt tähelepanu pööratud koolist väljalangevusele. Peamise meetmena nähakse tugispetsialistide rahastamist, kuid see ei paista välja väga olulise programmina. “ Pigem räägitakse väljalangemisest gümnaasiumis, põhikoolis, kuid tegelikult langeb meil kutse- ja kõrgkoolist viiendik õppuritest igal aastal välja,” nentis Haaristo.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.