Loodusmuuseumile pärandati suurejooneline liblikakogu ({{commentsTotal}})

Eesti Loodusmuuseumi hea sõber ja harrastusliblikateadlane Tiit Marnot pärandas muuseumile oma liblikakogu. Kogus on üle 12 000 liblika ning lisaks Eesti liblikatele sisaldab kogu rohkesti eksootilisi isendeid, eelkõige Kaug-Idast ja Kesk-Aasiast.

Kui Tiit Marnoti kogu loodusmuuseumisse jõudis, tuli sellega veel tükk tööd teha, sest liblikaid tuli arhiveerimiseks korrastada - mõni vajas tiivakinnitust, mõnel oli tagakeha nõrk, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõige hullem oli nende pisiliblikatega, kes on 10 millimeetrit ainult, siis ma pidin segama kokku sellise erilise liimi, millega oleks võimalik neid üldse liimida. Loodame, et nüüd paarsada aastat ilusti säilivad vähemalt," rääkis Eesti Loodusmuuseumi entomoloog Aare Lindt.

Iga liblikapüüdja suurim au on see, kui ta leiab haruldase liigi. Nii õnnestus ka Marnotil oma eluajal leida kolm haruldast liiki ning üks neist kannabki nüüd tema nime. Koos reisisid liblikahuvilised Marnot ja Lindt mööda ilma ringi ja püüdsid haruldasi liblikaliike.

"Kord oli selline lugu, et vaatan - Tiit istub kivi peal ja tal oleks nagu midagi viga. Lähen lähemale ja vaatan, et Tiit nutab. Küsin, et kas said haiget või kukkusid. Ei saand! Mõtle, ma sain tohutu haruldase Apollo, millest ma olen aastaid unistanud ja nüüd on mul see võrgus. Ta oli väga huvitav ja emotsionaalne inimene," meenutas Lindt.

Eesti loodusmuuseum oli Tiit Marnoti liblikakoguga möödunud nädalal Eesti muuseumide auhinnagalal kategooria aasta koguhoidja 2014 nominent.

Koos Marnoti elutööga kasvas Loodusmuuseumi liblikakogu lausa 120 000 isendini.

Alates 19. märtsist avatakse loodusmuuseumis näitus "Öised tiivulised" ning kõigil huvilistel on võimalik minna ööliblikaid uudistama.

Toimetaja: Laur Viirand



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.