Astrofüüsik: meie kodu polegi nii väike
Tartu tähetornis astronoomia-aastat kokkuvõtval loengul selgitas Tartu observatooriumi teadur Lauri Juhan Liivamägi, mida tähendab eelmisel aastal tehtud avastus, et asume galaktikate superparves Laniakea. Laniakea tähendab hawaii keeles "suur taevas".
Möödunud aasta septembris ilmus ajakirjas Nature artikkel, mis andis meie koduplaneedi aadressile ühe määratluse juurde – asume galaktikate superparves, mille nimeks pandi Laniakea.
Galaktikate paiknemise struktuur loob ühest küljest keskkonna, mis aitab uurida neid protsesse, mis toimuvad seal asuvates galaktikates, alates galaktikate endi tekkest ning arengust ja lõpetades tähtede tekke ja arenguga galaktikate sees. Teisalt annab suuremastaabilise struktuuri kuju vihjeid universumi alusomaduste kohta.
Vaata videot, mis annab detailse ülevaate meie superparvest ning seda ümbritsevatest struktuuridest.
Ettekujutus meie kodugalaktika ümbruskonnast tekkis juba 1970. aastatel koos esimeste suurte galaktikate kataloogidega, kuid see piirkond oli palju väiksem.
Laniakea superparve leidmisele aitas kaasa seniseid vaatlustulemusi koondava galaktikate kataloogi Cosmic Flows 2 avaldamine möödunud suvel. Cosmic Flows 2 andmebaasis on teave üle 8000 lähedal asuva galaktika kohta, millel mõõdeti eraldi nende kaugus ja liikumiskiirus. Nii saab teha ainult lähedaste galaktikatega. Sellest joonistus välja piirkond, kus liiguvad kõik galaktikad ainult sissepoole, umbes nii nagu koondub vesi maapinnas olevatesse lohkudesse.
Laniakea on oluliselt suurem, kui varem meie kohalikuks superparveks peetav ala. Avastus on oluline, sest see on esimene superparv, mis on nüüd füüsikaliselt defineeritud – see sisaldab kõiki galaktikad, mis liiguvad üksteise poole ja on omavahel n-ö dünaamiliselt seotud.
Vaata astronoomia-aasta kokkuvõtvat loengut UTTV-st.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool