Tehnikaülikooli teadlased töötasid välja unikaalse meetodi nanokiu tootmiseks ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) on välja töötanud unikaalse elektroketruse meetodi, mille abil saab tulevikus toota suurel hulgal ülipeenikest lõnga ehk nanokiudu.

Sellist, juuksekarvast õhemat materjali kasutab nii meditsiini- kui ka näiteks elektroonikatööstus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tehnikaülikool on oma elektroketruse seadmele esitanud ka patenditaotluse.

TTÜ polümeermaterjalide instituudi labori ühes klaaskapis käib nanokiu tootmise ettevalmistus. Kui ketrusmasina tööle saab, siis meenutab see ämblikuvõrgu keerlemist tuules. Tegelikult võib nanokiud nii ämblikuvõrgust kui ka juuksekarvast olla mitmeid kordi peenem.

Tavaline kangas, millest riideid valmistatakse, koosneb ehk paarikümnest kokku kedratud kiust. Nanolõngas võib kiudusid olla sadu. Elektroketrus tähendab polümeeri kiududeks muutmist kõrgepingeväljas ja ehkki taolisi masinaid on tehtud varemgi, on tehnikaülikoolis väljamõeldu ainulaadne.

"Masina teeb efektiivseks just õhupöörises kokkukeerutamise põhimõte ehk õhu liikumise kiirus on väga suur. Me suudame vastu võtta seda polümeeri lahust suurtes kogustes suure hooga ja valmistada seetõttu ka lõnga suurtes kogustes, võrreldes seniste tehnoloogiatega," selgitas TTÜ polümeermaterjalide instituudi professor Andres Krumme.

Mida sellise peene niidiga pihta hakata, kui kangapuudust maailmas justkui pole? Niinimetatud nutikate tekstiilide kasutamine on veel lapsekingades, näiteks võib sellise niidi sisse kedrata elektrit juhtivaid või salvestavad polümeere.

Ka meditsiinitööstus tunneb sellise materjali vastu huvi, seda enam, et tehnikaülikooli seade on kompaktne ja lihtsalt kasutatav näiteks haiglalaboris.

"Sellistest lõngadest võiks kududa kasvusubstraate rakkudele, kuna rakud armastavad kasvada nanomõõtmetes kiududel, mis siis oleksid erinevad tehistingimustel kasvatavad nahad, sooned, samuti meditsiinilised õmblusniidid, mis samaaegselt võiks sisaldada haava parenemist toetavaid aineid," rääkis Andres Krumme.

Tehnikaülikooli, mitmete koostööpartnerite ning sihtasutuse Archimedes toel valminud elektroketrusmasina kallal tehti tööd kaks aastat, hetkel ollakse on patendi ootel.

Toimetaja: Liis Velsker



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.