Tehnikaülikooli teadlased töötasid välja unikaalse meetodi nanokiu tootmiseks ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) on välja töötanud unikaalse elektroketruse meetodi, mille abil saab tulevikus toota suurel hulgal ülipeenikest lõnga ehk nanokiudu.

Sellist, juuksekarvast õhemat materjali kasutab nii meditsiini- kui ka näiteks elektroonikatööstus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tehnikaülikool on oma elektroketruse seadmele esitanud ka patenditaotluse.

TTÜ polümeermaterjalide instituudi labori ühes klaaskapis käib nanokiu tootmise ettevalmistus. Kui ketrusmasina tööle saab, siis meenutab see ämblikuvõrgu keerlemist tuules. Tegelikult võib nanokiud nii ämblikuvõrgust kui ka juuksekarvast olla mitmeid kordi peenem.

Tavaline kangas, millest riideid valmistatakse, koosneb ehk paarikümnest kokku kedratud kiust. Nanolõngas võib kiudusid olla sadu. Elektroketrus tähendab polümeeri kiududeks muutmist kõrgepingeväljas ja ehkki taolisi masinaid on tehtud varemgi, on tehnikaülikoolis väljamõeldu ainulaadne.

"Masina teeb efektiivseks just õhupöörises kokkukeerutamise põhimõte ehk õhu liikumise kiirus on väga suur. Me suudame vastu võtta seda polümeeri lahust suurtes kogustes suure hooga ja valmistada seetõttu ka lõnga suurtes kogustes, võrreldes seniste tehnoloogiatega," selgitas TTÜ polümeermaterjalide instituudi professor Andres Krumme.

Mida sellise peene niidiga pihta hakata, kui kangapuudust maailmas justkui pole? Niinimetatud nutikate tekstiilide kasutamine on veel lapsekingades, näiteks võib sellise niidi sisse kedrata elektrit juhtivaid või salvestavad polümeere.

Ka meditsiinitööstus tunneb sellise materjali vastu huvi, seda enam, et tehnikaülikooli seade on kompaktne ja lihtsalt kasutatav näiteks haiglalaboris.

"Sellistest lõngadest võiks kududa kasvusubstraate rakkudele, kuna rakud armastavad kasvada nanomõõtmetes kiududel, mis siis oleksid erinevad tehistingimustel kasvatavad nahad, sooned, samuti meditsiinilised õmblusniidid, mis samaaegselt võiks sisaldada haava parenemist toetavaid aineid," rääkis Andres Krumme.

Tehnikaülikooli, mitmete koostööpartnerite ning sihtasutuse Archimedes toel valminud elektroketrusmasina kallal tehti tööd kaks aastat, hetkel ollakse on patendi ootel.

Toimetaja: Liis Velsker



Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: