Inimesed ja neandertallased võisid ühte heita Lähis-Idas ({{commentsTotal}})

Nüüdisinimese ja neandertallase kolju.
Nüüdisinimese ja neandertallase kolju. Autor/allikas: hairymuseummatt/Creative Commons

Pea igas eurooplases ja aasialases on natuke neandertallast. Tänapäeva Iisraeli aladelt leitud 55 000 aasta vanune osaliselt säilinud nüüdisinimese kolp lisabkindlust, et neandertallased tegid inimestega paaritumisega algust 50-60 tuhande aasta eest Lähis-Idas.

Otsene tõestus, et nüüdisinimesed heitsid oma väljasurnud lähisugulastega ühte, leiti 2010. aastal. Euroopas ja Aasias elavate inimeste genotüüpides leiduvate mutatsioonide üksikasjalik uurimine näitas, et neandertallastelt pärineb keskmiselt kaks protsenti nüüdisinimeste pärilikkusainest. Kaks aastat hiljem viitas põhjalikum maailma mitmeid nüüdisaegseid inimpopulatsioone hõlmanud uuring, et vähemalt üks viljakas kohting leidis aset Levantis 47-65 tuhat aastat tagasi. Ajaperioodi on suudetud hiljem veelgi kitsendada.

Hüpotees oli heas kooskõlas neandertallaste toonase asualaga. Vahemere idakaldalt ja mujalt Lähis-Idast päevavalgele tulnud säilmetest on juba varem järeldunud, et olendeid elas piirkonnas veel 49 000 aasta eest. Sama ei saanud öelda aga inimeste kohta. Kuigi nüüdisinimesed jõudsid Levanti koobastesse juba 120 000 aasta eest, kadusid neist 40 000 aastat hiljem kõik jäljed.

Värske leid näitab esimest korda veenvalt, et neandertallased ja nüüdisinimesed elasid vähemalt teatud ajaperioodi külg külje kõrval. Kuigi Manot'iks nimetatud inimesest on tänaseks säilinud vaid osa tema koljust, märgib Israel Hershkovitzi töörühm, et see sarnaneb tänapäeva aafriklaste ja eurooplaste omadele, kuid mitte teiste piirkonnast leitud ürginimeste koljudele. Hershkovitz järeldab sellest kolleegidega, et tõenäoliselt naissoost Manot kuulus inimeste hulka, kes asusid 45 000 aasta eest koloniseerima Euroopat..

Ent samas nendivad nad, et Manot pärilikkusainet uurimata on võimatu öelda, kas olendi otsesed järeltulijad jõudsid järgnevatel aastatuhandetel Euroopasse või mitte. Samuti jääb ebaselgeks, kas neandertallastele kuuluvat pärilikkusainet leiab juba Manot genoomist. Kuigi Lähis-Ida kliimatingimused ei soodusta pärilikkusaine säilimist, võivad abikäe ulatuda järgmise põlvkonna DNA järjestamise meetodid, mille abil suudeti üle-eelmise aasta lõpus järjestada isegi 400 000 aasta eest Hispaanias elanud inimese mitokondriaalne pärilikkusaine.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.