Uuring: kolmandik Eesti õpetajatest ei poolda kaasaegseid õpetamismeetodeid
Balti Uuringute Instituudi uuest uuringust selgub, et iga kolmas Eesti õpetajatest ei usu, et uudsed õpetamismeetodid mingit kasu tooks. Ühtlasi tuleb välja, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) kasutab väga hästi ainult 6,5 protsenti uuringul osalenutest.
Uuringu "Õpetajate täiendusõppe vajadused" raames viidi läbi kuus fookusgruppi õpetajate ja koolijuhtidega nii Tallinnas, Tartus kui ka Narvas, kus arutati komplekssete probleemide üle seoses õpetajate täienduskoolitusetega.
Näiteks selgus, et üle veerandi uuringul osalenutest ei usu uudsete õpimeetodite nagu IKT vahendite õigsusse õppetöös. Balti Uuringute Instituudi arendusdirektor Merit Tatar nentis, et kutsestandardist ei olda õpetajate seas väga teadlikud ja seda väga teadlikult oma pädevuste hindamisel ei kasutata.
"Kuigi enamus koolijuhtidest arvab, et õpetajad oskavad enda vajadusi hinnata, siis paljud eksperdid, kellega me rääkisime ja intervjuusid tegime, on selles kahtleval seisukohal," ütles Tatar.
Kõige nõrgemad on Tatra sõnul õpetajate teadmised IKT ja veebiressursside kasutamise võimalused aineõppes. Nooremate õpetajate oskused on siiski kõrgemad, staažikamate ja vanemate õpetajate puhul on IKT oskused nõrgemad. 60 protsenti koolijuhtidest leiab, et probleemid lasuvad ka vahendites, mis neil on.
Uus haridusministeeriumi õpetajatele suunatud programm peaks tõstma õpetajate digipädevust täiendusõppe ja õppevahendite tootmise läbi. See saab olema integreeritud ainete õpetusse eesmärgiga rohkem aktiivõpet rakendada ja õpetaja metoodikaid ja õppevahendeid mitmekesistada, ütles haridusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver.
Üks võtmeküsimus on, kui pädev on õpetaja ja kui kaasahaaravaks ta tunni teeb. Mikiveri sõnul on oluline see, et õpetajate digipädevused võimaldaksid lastel rakenda õppetöös oma ainealaseid teadmisi ega otsiks õppetöö asemel tegevust sotsiaalmeediast.
Toimetaja: Marju Himma