Uuring: e-hääletust peavad turvaliseks need, kes oskavad tulemuse kohalejõudmist kontrollida ({{commentsTotal}})

Kümme aastat Eestis kasutusel olnud e-hääletamist usaldab praeguseks ligi 70 protsenti inimestest ja seda võimalust kasutavad igas vanuses inimesed, ilmnes Tartu ülikooli teadlaste tehtud uuringust.

E-hääletust peavad turvaliseks eelkõige need inimesed, kes on kursis võimalusega oma e-hääle õigesse kohta jõudmist kontrollida, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kui anda e-hääl arvutis, saab iga hääletaja näiteks nutitelefoniga kontrollida, kas tema hääl jõudis kohale ja kas see loeti ära sellisel viisil nagu inimene hääletas. Sellist kontrollisüsteemi kasutati 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel ja 2014. aasta europarlamendi valimistel.

Tartu ülikooli võrdleva poliitika õppetooli teadur Mihkel Solvaku sõnul usaldavad süsteemist teadlikud inimesed e-hääletust rohkem. "Oluline on see, kas inimene üldse on teadlik sellest, mitte see, kas ta on kasutanud või ei," ütles Solvak. Inimesed, kes teavad, et kontrollimise võimalus on olemas, usaldavad e-hääletust rohkem. See on Solvaku sõnul üks viis, kuidas inimestes usaldust e-valimiste vastu suurendada.

Hoolimata kontrollsüsteemist on Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) esimehel Kristiina Ojulandil aastate jooksul e-hääletuse turvalisuse osas kahtlused tekkinud, sest e-hääletuse süsteemi ei saa tema hinnangul lõpuni jälgida ja kontrollida.

"Kui sedeliga hääletused näiteks valimisjaoskonnas näiteks lõppevad, siis avatakse valimiskastid kõigi vaatlejate silmade all ja need sedelid loetakse üle. Seda on võimalik oma silmaga kontrollida," rääkis Ojuland. E-hääletuse süsteemi pole aga tema hinnangul praegu võimalik selliselt kontrollida. "Mitte, et ma oleksin põhimõtteliselt ja lõpuni e-hääletuse vastu, aga ma tahaksin, et valimisvaatlejatel oleks võimalik hääletustulemust ka kontrollida," ütles Ojuland.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel suhtub e-hääletusse positiivselt, sest Eestil selles valdkonnas head kogemused ja lisaks on see tema arvates vahend, mis toob rohkem inimesi valima. "Et me üldse ei näe turvariske – seda ma ei ütle. Aga nende vandenõuteooriatega, et keegi kuskil manipuleerib inimeste häältega – need on tõeliselt vandenõuteooriad."

Tartu ülikooli teadlaste uuringu kohaselt on kümne aastaga e-hääletamise võimalust hakanud kasutama igas vanuses inimesed, kuid samas ei ole see kasvatanud üldist valimisaktiivsust.

"Me näeme küll, et tohutu osakaal inimesi e-hääletab, aga tegelikult süvendatud uuringud näitavad, et ei ole peale tulnud uusi valijaid, vaid need e-hääletajad on lihtsalt need, kes varem paberil hääletasid," selgitas Mihkel Solvak. E-valimistel on küll väike mõju olnud, kuid see on äärmiselt väike. Valimistel osalemist seega e-hääletamine suurendanud ei ole.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.