Uuring: e-hääletust peavad turvaliseks need, kes oskavad tulemuse kohalejõudmist kontrollida ({{commentsTotal}})

Kümme aastat Eestis kasutusel olnud e-hääletamist usaldab praeguseks ligi 70 protsenti inimestest ja seda võimalust kasutavad igas vanuses inimesed, ilmnes Tartu ülikooli teadlaste tehtud uuringust.

E-hääletust peavad turvaliseks eelkõige need inimesed, kes on kursis võimalusega oma e-hääle õigesse kohta jõudmist kontrollida, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kui anda e-hääl arvutis, saab iga hääletaja näiteks nutitelefoniga kontrollida, kas tema hääl jõudis kohale ja kas see loeti ära sellisel viisil nagu inimene hääletas. Sellist kontrollisüsteemi kasutati 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel ja 2014. aasta europarlamendi valimistel.

Tartu ülikooli võrdleva poliitika õppetooli teadur Mihkel Solvaku sõnul usaldavad süsteemist teadlikud inimesed e-hääletust rohkem. "Oluline on see, kas inimene üldse on teadlik sellest, mitte see, kas ta on kasutanud või ei," ütles Solvak. Inimesed, kes teavad, et kontrollimise võimalus on olemas, usaldavad e-hääletust rohkem. See on Solvaku sõnul üks viis, kuidas inimestes usaldust e-valimiste vastu suurendada.

Hoolimata kontrollsüsteemist on Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) esimehel Kristiina Ojulandil aastate jooksul e-hääletuse turvalisuse osas kahtlused tekkinud, sest e-hääletuse süsteemi ei saa tema hinnangul lõpuni jälgida ja kontrollida.

"Kui sedeliga hääletused näiteks valimisjaoskonnas näiteks lõppevad, siis avatakse valimiskastid kõigi vaatlejate silmade all ja need sedelid loetakse üle. Seda on võimalik oma silmaga kontrollida," rääkis Ojuland. E-hääletuse süsteemi pole aga tema hinnangul praegu võimalik selliselt kontrollida. "Mitte, et ma oleksin põhimõtteliselt ja lõpuni e-hääletuse vastu, aga ma tahaksin, et valimisvaatlejatel oleks võimalik hääletustulemust ka kontrollida," ütles Ojuland.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel suhtub e-hääletusse positiivselt, sest Eestil selles valdkonnas head kogemused ja lisaks on see tema arvates vahend, mis toob rohkem inimesi valima. "Et me üldse ei näe turvariske – seda ma ei ütle. Aga nende vandenõuteooriatega, et keegi kuskil manipuleerib inimeste häältega – need on tõeliselt vandenõuteooriad."

Tartu ülikooli teadlaste uuringu kohaselt on kümne aastaga e-hääletamise võimalust hakanud kasutama igas vanuses inimesed, kuid samas ei ole see kasvatanud üldist valimisaktiivsust.

"Me näeme küll, et tohutu osakaal inimesi e-hääletab, aga tegelikult süvendatud uuringud näitavad, et ei ole peale tulnud uusi valijaid, vaid need e-hääletajad on lihtsalt need, kes varem paberil hääletasid," selgitas Mihkel Solvak. E-valimistel on küll väike mõju olnud, kuid see on äärmiselt väike. Valimistel osalemist seega e-hääletamine suurendanud ei ole.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?