Poliitikud peavad mõtlema, kuidas halvasti lagunevast reklaamplakatist vabaneda ({{commentsTotal}})

Homsest kaovad tänavapildist poliitikute suured reklaamplakatid ja nüüd peavad poliitikud mõtlema, mis halvasti lagunevast materjalist plakatitega peale hakata.

Teadlase sõnul on mõistlik viia plakatid näiteks jäätmekäitlusfirmadele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuid samas võib ka hoopis linde lõbustada ja näidata enda nägu edaspidi näiteks puuriida kattena taevasse.

Suured näod tänavatel tervitamas möödujaid ja ütlemas välja poliitikute põhisõnumit. Alates homsest peavad plakatid aga tänavapildist kaduma, sest hakkab kehtima välireklaami keeld.

Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia vanemteadur Uno Mäeorg võttis rahvusringhäälingu palvel tükid neist plakatitest ja analüüsis, millest on need tehtud ja mis nendega peale hakata.

"Ilmselt see materjal on tehtud polüestri baasil, on selline polüester kangas või võrk ja sellele polüestrile on peale sulatatud polüvinüülkloriidi," lausus Mäeorg.

Polüester on tuntud rahvasuus kui PET ehk joogipakkides kasutatav materjal. Kattematerjali teatakse PVC-na, mis näiteks kasutatav põrandareliinis või aiavoolikutes. Viimane on juba loodusele kahjulikum ja tavaliselt taaskasutatakse.

Seega, kui poliitikud saavad homme hommikul enda kätte hiiglasliku koguse enda näoga plakateid ja ei tea, mis sellega looduse säästmise seisukohalt peale hakata, soovitab teadlane pöörduda firmade poole, kes tegelevad plakatite tootmise või jäätmekäitlusega.

"Lasta nad kuidagi kas peeneks jahvatada ja kusagil kasutada ära. Aga lihtsalt n-ö kuskile põllu peale lõke üles panna, muidugi ta põleb, kui hea tuli on, aga ma seda kuidagi ei soovita. Selle töö peaks jätma ikka spetsialistide kätte," märkis Mäeorg.

Küsisime ka erakondadelt, kuidas nemad homme mahavõetavate plakatitega ümber käivad. Reformierakond laseb näiteks PVC materjalist tehtud plakatid taaskasutusse kinkekottide ja pinalitena. IRL, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid aga lasevad välikampaania plakatite eest hoolitseda reklaamifirmal, kes need enamasti tükeldab ja jäätmejaama saadab.

Üksjagu palju on aga ka neid kandidaate, kes võtavad plakati endale mälestuseks või rakendavad plakati tõhusalt puuriidakattena või varikatusena suvisel piknikul. See on ka keemiku hinnangul tervitatav.

"Ta ei karda võib-olla väga hullusti UV-kiirgust, ta laseb tuulel ka natuke liigutada, ei murdu kohe katki. Mõnda aega ta vett ja lund peab. Kui asi läheb asja ette, siis miks mitte kasutada. Ja võib-olla lindudel on ka ilus vaadata, kui mõned kirjad on, maanduvad paremini sinna," jutustas Mäeorg.

Toimetaja: Liis Velsker



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.