AK video: mida näeb keemik valimisplakatites ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli keemiainstituudi vanemteadur Uno Mäeorg uuris "Aktuaalse kaamera" ja ERR Novaatori palvel, millest koosnevad ilmastikukindlad valimisplakatid ning kuidas sellest lähtuvalt tuleks nendega ümber käia.

Analüüsimiseks andsime reklaamifirmast küsitud plakatitükid, mis on samast materjalist, kui need, millele on trükitud Lõuna-Eestis enamuse erakondade valimisreklaamidest. Reklaamifirma kinnitas, et kasutab sama materjali ning sama koostisega värvi kõigi plakatite tegemisel. Millest aga üks tuulele, vihmale ja päikesele vastu pidav plakat tehtud on?

Infrapunaspektrite analüüs näitas, et plakatimaterjal on tehtud polüestervõrgust, millele on peale sulatatud polüvinüülkile. Polüester on see tuntud polüetüleentereftalaat ehk lühidalt tähistatult PET. See on plast, millest on näiteks tehtud ühekordsed karastusjookide ja veepudelid ning toidupakendid. PET tähist kandvad pakendid on enamasti korduvkasutatavad.

Mis aga juhtub PET toodetega looduses? Uno Mäeorg viitas uuringule, kus võrreldi puuvillakiudude ja polüesterkiudude kõdunemist mullas. Selgus, et on olemas bakterid, mis suudavad lagundada ka polüestri väiksemateks tükkideks. Iseasi, kui ohtlikud on need väikesed osakesed looduses, sest teine kord võib väike molekul teha looduses suuremat kahju kui suur polüestri tükk, mis ei lahustu.

Omaette lugu on polüvinüülkloriidiga ehk PVC-ga, millega plakatimaterjal kaetud on. "Sellega on tõsisem lugu, sest sellest võib hakata tekkima HCl," ütles Mäeorg. HCl ehk vesinikkloriidhape ehk rahvakeeli soolhape on peamine põhjus, miks polüvinüülkloriidi sattumisega keskkonda tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Kuigi PVC iseenesest pole ohtlik materjal, siis paraku sisaldab ta lisaks veel igasuguseid aineid – stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, millel on sees näiteks tsingi- või pliiühendeid. Kui need raskemetallid keskkonda satuvad, tekitavad need palju kahju.

Selle vältimiseks korjatakse kokku kõik materjalid, mis PVC-st tehtud. PVC on rohkem tuntud ehk ehituses – seda kasutatakse nii põrandakattematerjalides, akende valmistamisel kui näiteks juhtmeisolatsioonimaterjalides ja aiavoolikutes. PVC korjatakse kokku ning seda kasutatakse uuesti täitematerjalidena. Nii ei satu see otseselt keskkonda vaid leiab praktilise rakenduse.

Erakondade kinnitusel korjavad reklaamifirmad PVC plakatid kokku ning utiliseerivad. See tähendab, et suure tõenäosusega leiavad PVC plakatid tee purustajasse ja vastavaid jäätmeid käitlevatesse ettevõtetesse. Uno Mäeoru sõnul võikski need plakatid purustatuna jõuda kasutusse näiteks täitematerjalina. Ehkki plakat võib ka olla hea tulehakatus, ei soovita Mäeorg seda siiski ahju ajada või põlluveerel põletama hakata. Kõige parem on anda see jääde ikkagi spetsialistide – antud juhul jäätmekäitlejate hoolde.

Aga mida teevad erakonnad plakatitega?

Erakonnad käituvad alles jäänud välikampaania materjalidega erinevalt. Näiteks Reformierakond laseb PVC materjalist tehtud plakatid taaskasutusse kinkekottide ja pinalitena. IRL, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid aga lasevad välikampaania plakatite eest hoolitseda reklaamifirmal, kes need enamasti tükeldab ja jäätmejaama saadab. Seega suurem osa kuulsate poliitikute plakatitest leiab ikkagi tee kuulsusetu prügi hulka.

Üksjagu palju on neid kandidaate, peamiselt maapiirkondades ja nimekirja lõpu pool olevad inimesed, kes võtavad plakati endale mälestuseks või rakendavad plakati tõhusalt puuriidakattena või varikatusena suvisel piknikul.

Toimetaja: Marju Himma, Taavi Eilat



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.