AK video: mida näeb keemik valimisplakatites ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli keemiainstituudi vanemteadur Uno Mäeorg uuris "Aktuaalse kaamera" ja ERR Novaatori palvel, millest koosnevad ilmastikukindlad valimisplakatid ning kuidas sellest lähtuvalt tuleks nendega ümber käia.

Analüüsimiseks andsime reklaamifirmast küsitud plakatitükid, mis on samast materjalist, kui need, millele on trükitud Lõuna-Eestis enamuse erakondade valimisreklaamidest. Reklaamifirma kinnitas, et kasutab sama materjali ning sama koostisega värvi kõigi plakatite tegemisel. Millest aga üks tuulele, vihmale ja päikesele vastu pidav plakat tehtud on?

Infrapunaspektrite analüüs näitas, et plakatimaterjal on tehtud polüestervõrgust, millele on peale sulatatud polüvinüülkile. Polüester on see tuntud polüetüleentereftalaat ehk lühidalt tähistatult PET. See on plast, millest on näiteks tehtud ühekordsed karastusjookide ja veepudelid ning toidupakendid. PET tähist kandvad pakendid on enamasti korduvkasutatavad.

Mis aga juhtub PET toodetega looduses? Uno Mäeorg viitas uuringule, kus võrreldi puuvillakiudude ja polüesterkiudude kõdunemist mullas. Selgus, et on olemas bakterid, mis suudavad lagundada ka polüestri väiksemateks tükkideks. Iseasi, kui ohtlikud on need väikesed osakesed looduses, sest teine kord võib väike molekul teha looduses suuremat kahju kui suur polüestri tükk, mis ei lahustu.

Omaette lugu on polüvinüülkloriidiga ehk PVC-ga, millega plakatimaterjal kaetud on. "Sellega on tõsisem lugu, sest sellest võib hakata tekkima HCl," ütles Mäeorg. HCl ehk vesinikkloriidhape ehk rahvakeeli soolhape on peamine põhjus, miks polüvinüülkloriidi sattumisega keskkonda tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Kuigi PVC iseenesest pole ohtlik materjal, siis paraku sisaldab ta lisaks veel igasuguseid aineid – stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, millel on sees näiteks tsingi- või pliiühendeid. Kui need raskemetallid keskkonda satuvad, tekitavad need palju kahju.

Selle vältimiseks korjatakse kokku kõik materjalid, mis PVC-st tehtud. PVC on rohkem tuntud ehk ehituses – seda kasutatakse nii põrandakattematerjalides, akende valmistamisel kui näiteks juhtmeisolatsioonimaterjalides ja aiavoolikutes. PVC korjatakse kokku ning seda kasutatakse uuesti täitematerjalidena. Nii ei satu see otseselt keskkonda vaid leiab praktilise rakenduse.

Erakondade kinnitusel korjavad reklaamifirmad PVC plakatid kokku ning utiliseerivad. See tähendab, et suure tõenäosusega leiavad PVC plakatid tee purustajasse ja vastavaid jäätmeid käitlevatesse ettevõtetesse. Uno Mäeoru sõnul võikski need plakatid purustatuna jõuda kasutusse näiteks täitematerjalina. Ehkki plakat võib ka olla hea tulehakatus, ei soovita Mäeorg seda siiski ahju ajada või põlluveerel põletama hakata. Kõige parem on anda see jääde ikkagi spetsialistide – antud juhul jäätmekäitlejate hoolde.

Aga mida teevad erakonnad plakatitega?

Erakonnad käituvad alles jäänud välikampaania materjalidega erinevalt. Näiteks Reformierakond laseb PVC materjalist tehtud plakatid taaskasutusse kinkekottide ja pinalitena. IRL, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid aga lasevad välikampaania plakatite eest hoolitseda reklaamifirmal, kes need enamasti tükeldab ja jäätmejaama saadab. Seega suurem osa kuulsate poliitikute plakatitest leiab ikkagi tee kuulsusetu prügi hulka.

Üksjagu palju on neid kandidaate, peamiselt maapiirkondades ja nimekirja lõpu pool olevad inimesed, kes võtavad plakati endale mälestuseks või rakendavad plakati tõhusalt puuriidakattena või varikatusena suvisel piknikul.

Toimetaja: Marju Himma, Taavi Eilat



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?