Galerii: Valmiv Marsi-maja valmistab ette tulevikuarhitektuuri ({{commentsTotal}})

Möödunud aasta lõpus valmistusid eestlased jõuludeks ja tähistasid aastavahetust. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis käis seevastu kibe töö. Insenerid paigaldasid usinalt juhtmeid ja timmisid mootoreid.

Juba 2013. aasta alguses olid viie riigi - Prantsusmaa, Austria, Belgia, Tšehhi ja Eest teadlased hakanud kavandama isepüstituvat maja. Projekti SHEE (Self-deployable Habitat for Extreme Environments) eesmärgiks on luua elumaja, mis suudaks end ise lahti pakkida.

Kõnekeeles on see nimeks saanud Marsi-maja. Hellitavad ju kosmoseuurijad mõtet, et esimeste planeetidevaheliste lendude sihtmärgiks on Marss ning lähikümnenditel võiks sinna rajada uurimisjaama.

Ehitustööliste Marsile saatmine on ülimalt ohtlik ja kulukas. Insenerid soovivad luua maju, mida on võimalik Maal kokku pakkida ja seejärel raketiga kosmosse saata. Marsil pakiks nutikas hoone end ise sobivas kohas lahti.

Ehitustööd ja robootikat ühendavat maja saab kasutada ka maistes tingimustes – näiteks looduskatastroofide korral pakuksid sellised majad koduta jäänud inimestele peavarju.

Tartlaste hooleks jäi kogu maja tehnoloogia valmistamine. Kavandada tuli robootika- ja energiasüsteemid ning valmis ehitada maja põhiosa. TÜ tehnoloogiainstituudi marsimaja projektijuht Priit Kulli sõnul oli see maja loomise üks keerulisemaid osi. "Olemegi loonud vajaliku robootika ehk aktuaatorid, mis panevad maja kokku ja lahti käima, ning maja energia- ja termosüsteemid," rääkis Kull.

Inseneride arvestuste järgi sobib maja kahele inimesele, kes võiksid selles elada kuni kaks nädalat. Robotmajas on kõik tavalised ruumid, millega oleme harjunud - tööruum, magamistuba, köök, vannituba, tualett. Kavandi tasemel on olemas labori ja kasvuhoone moodulid.

Nüüd sõidab maja Prantsusmaale, kus see sisustatakse ning seejärel hakkavad teadlased nutihoonet katsetama. Punast planeeti ei näe see kunagi, kuid just selle maja proovimisel ja hindamisel saadud teadmiste toel peaks valmima maja, mis kunagi Marsile jõuab.

Tehnoloogiainstituudile läks marsimaja ehitus maksma üle poole miljoni euro, mida rahastas Euroopa Liidu teaduse 7. raamprogramm. Kolme aasta jooksul kulutasid teadlased ja insenerid maja loomiseks ligikaudu saja kuu jao töötunde.

Mis saab majast siis, kui katseperiood on lõppenud? "Mõned teised Euroopa kosmosetehnoloogia arendusprojektid on soovinud seda kasutada oma projektides. Maja on modulaarne ja kergelt kohandatav erinevate ülesannete täitmiseks. Näiteks osaleb SHEE uue kosmoseülikonna katsetamisel Euroopa Marsi polügoonil Rio Tintos Hispaanias 2016. aastal. Mis edasi saab, nõuab otsustamist. Selleks, et maja elus püsiks ja oleks ohutult kasutatav, on vaja hooldust ja selget peremeest," selgitas Kull. Projektijuhi sõnul on tartlased esimese marsimaja tegemisel kõvasti õppinud ja kunagi võiks Tartus loodud maja minna ka seeriatootmisse, kuid selleks on vaja head äriplaani.

Kull rõhutas, et isepüstituva maja puhul räägitakse tavaliselt kosmoselendudest ja Marsist. Ometi on projektil olemas ka täiesti maine mõõde – adaptatiivne arhitektuur. Kujutame ette, et maja suurus võiks muutuda vastavalt meie vajadustele. Näiteks sünnib perre laps ning isa ja ema annavad majale käsu muuta end toa võrra suuremaks.

"Praegused majad on staatilised. Vajadus ruumi suuruse ja funktsionaalsuse järele on aga vägagi dünaamiline. Me ei mõtle selle üle kunagi pikalt järgi, sest staatiline maja on midagi sellist, mis on alati nii olnud ja teisiti poleks nagu võimalik. See võtab veel aega, et dünaamiline eluruum tunduks täiesti enesestmõistetav, meie projekt on väike samm selles suunas," selgitas Kull.

Toimetaja: Marju Himma



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: