Osoon: Lundi rajatav Eesti kiirtekanal pakub teadlastele uusi võimalusi ({{commentsTotal}})

Rootsis asuvasse Lundi ülikoolilinna rajatakse uut teaduskeskust, mille selgrooks on MAX-kiirendikeskus. Keskuse uuest pehme röntgenkiirguse allikast saab eredaim omataoline maailmas. Selle üks kiirekanalitest on üks Eesti riigi viimaste aastate suurimatest teadusinvesteeringutest.

MAX IV-s ringlevad sentimeetrise läbimõõduga vasktorus elektronid. Valguse lähedasel kiirusel liikuvate elektronide poolt kiiratava valguse abil saab näha erinevate materjalide kõige peenemaid struktuure. „See on maailma parim elektronkiirendi. /.../ Korraga genereeritakse miljard elektroni. Neid kiirendatakse astmeliselt, kuni nende kiirus moodustab valguse kiirusest 99,9999999985 protsenti,“ tutvustas kiirendit Max IV labori direktor Cristoph Quitmann.

„Mõistmaks, miks erinevad materjalid erinevalt käituvad, miks mõni aine on mürgine, samas teine on keskkonnale toiduks, peame olema suutelised aatomeid tuvastama ja mõõtma nende suhtelist asukohta ja nende keemilist sidet,“ lisas Quitmann. Röntgenstruktuuranalüüsi tarbeks kasvatakse esmalt uuritavast ainest kristallid, mida valgustatakse seejärel röntgenkiirgusega. Valguse levikusuuna muutuse põhjal saabki leida uuritavate molekulide täpse kuju.

Sünkrotronid annavad olulise panuse erinevate alusteaduste arengusse. Uurimisteemadeks võivad olla antibakteriaalsed isepuhastuvad pinnad, mitmetes televiisorites kasutusel olev OLED tehnoloogia ja tuleviku elektriautode akud ja vähirakke intelligentsemalt hävitavad kapslid.

„Me tegeleme nanoosakestest kilede uurimisega, mis on mõeldud isepuhastuvateks kateteks. /.../ Põhimõtteliselt on võimalik disainida täpselt sellised osakesed, mis aitavad täiesti tavalise päikesevalguse toimel hoida pinda puhtana. Nad on võimelised lagundama kõikvõimalikke osakesi, mis nende pinnale jõuavad,“ tutvustas Tartu ülikooli füüsika instituudi teadur Rainer Pärna ühte uurimisteemat.

Samuti loodetakse, et sünkrotronidest on kasu vähivastases võitluses. „Vähiuuringuteks on võimalik kasutada nanotehnoloogilisi kapsleid, mis sisaldavad ravimit. Kui need viia organismi täpselt õige koha peale. Sinna, kus on vähkkasvaja, seostub see täpselt vähirakkudega. See võimaldab saavutada palju efektiivsemaid tulemusi,“ lisas Pärna. Kuigi on pea võimatu ennustada, millal Lundis potentsiaalselt tehtavad avastused täpselt argiellu jõuavad, võib maailma teiste sünkrotonide juures tehtud avastuste põhjal oletada, et see juhtub pigem varem kui hiljem.

Lundi MAX-laboris on mitu erinevat kiirendiringi. Väiksemates käib teadustöö juba paarkümmend aastat. Suurim ja eredaim kiirendi, mille konstrueerimise juures on eestlased osalenud juba algusest peale, peaks valmima järgmisel aastal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: