Osoon: Lundi rajatav Eesti kiirtekanal pakub teadlastele uusi võimalusi ({{commentsTotal}})

Rootsis asuvasse Lundi ülikoolilinna rajatakse uut teaduskeskust, mille selgrooks on MAX-kiirendikeskus. Keskuse uuest pehme röntgenkiirguse allikast saab eredaim omataoline maailmas. Selle üks kiirekanalitest on üks Eesti riigi viimaste aastate suurimatest teadusinvesteeringutest.

MAX IV-s ringlevad sentimeetrise läbimõõduga vasktorus elektronid. Valguse lähedasel kiirusel liikuvate elektronide poolt kiiratava valguse abil saab näha erinevate materjalide kõige peenemaid struktuure. „See on maailma parim elektronkiirendi. /.../ Korraga genereeritakse miljard elektroni. Neid kiirendatakse astmeliselt, kuni nende kiirus moodustab valguse kiirusest 99,9999999985 protsenti,“ tutvustas kiirendit Max IV labori direktor Cristoph Quitmann.

„Mõistmaks, miks erinevad materjalid erinevalt käituvad, miks mõni aine on mürgine, samas teine on keskkonnale toiduks, peame olema suutelised aatomeid tuvastama ja mõõtma nende suhtelist asukohta ja nende keemilist sidet,“ lisas Quitmann. Röntgenstruktuuranalüüsi tarbeks kasvatakse esmalt uuritavast ainest kristallid, mida valgustatakse seejärel röntgenkiirgusega. Valguse levikusuuna muutuse põhjal saabki leida uuritavate molekulide täpse kuju.

Sünkrotronid annavad olulise panuse erinevate alusteaduste arengusse. Uurimisteemadeks võivad olla antibakteriaalsed isepuhastuvad pinnad, mitmetes televiisorites kasutusel olev OLED tehnoloogia ja tuleviku elektriautode akud ja vähirakke intelligentsemalt hävitavad kapslid.

„Me tegeleme nanoosakestest kilede uurimisega, mis on mõeldud isepuhastuvateks kateteks. /.../ Põhimõtteliselt on võimalik disainida täpselt sellised osakesed, mis aitavad täiesti tavalise päikesevalguse toimel hoida pinda puhtana. Nad on võimelised lagundama kõikvõimalikke osakesi, mis nende pinnale jõuavad,“ tutvustas Tartu ülikooli füüsika instituudi teadur Rainer Pärna ühte uurimisteemat.

Samuti loodetakse, et sünkrotronidest on kasu vähivastases võitluses. „Vähiuuringuteks on võimalik kasutada nanotehnoloogilisi kapsleid, mis sisaldavad ravimit. Kui need viia organismi täpselt õige koha peale. Sinna, kus on vähkkasvaja, seostub see täpselt vähirakkudega. See võimaldab saavutada palju efektiivsemaid tulemusi,“ lisas Pärna. Kuigi on pea võimatu ennustada, millal Lundis potentsiaalselt tehtavad avastused täpselt argiellu jõuavad, võib maailma teiste sünkrotonide juures tehtud avastuste põhjal oletada, et see juhtub pigem varem kui hiljem.

Lundi MAX-laboris on mitu erinevat kiirendiringi. Väiksemates käib teadustöö juba paarkümmend aastat. Suurim ja eredaim kiirendi, mille konstrueerimise juures on eestlased osalenud juba algusest peale, peaks valmima järgmisel aastal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.