Osoon: Lundi rajatav Eesti kiirtekanal pakub teadlastele uusi võimalusi ({{commentsTotal}})

Rootsis asuvasse Lundi ülikoolilinna rajatakse uut teaduskeskust, mille selgrooks on MAX-kiirendikeskus. Keskuse uuest pehme röntgenkiirguse allikast saab eredaim omataoline maailmas. Selle üks kiirekanalitest on üks Eesti riigi viimaste aastate suurimatest teadusinvesteeringutest.

MAX IV-s ringlevad sentimeetrise läbimõõduga vasktorus elektronid. Valguse lähedasel kiirusel liikuvate elektronide poolt kiiratava valguse abil saab näha erinevate materjalide kõige peenemaid struktuure. „See on maailma parim elektronkiirendi. /.../ Korraga genereeritakse miljard elektroni. Neid kiirendatakse astmeliselt, kuni nende kiirus moodustab valguse kiirusest 99,9999999985 protsenti,“ tutvustas kiirendit Max IV labori direktor Cristoph Quitmann.

„Mõistmaks, miks erinevad materjalid erinevalt käituvad, miks mõni aine on mürgine, samas teine on keskkonnale toiduks, peame olema suutelised aatomeid tuvastama ja mõõtma nende suhtelist asukohta ja nende keemilist sidet,“ lisas Quitmann. Röntgenstruktuuranalüüsi tarbeks kasvatakse esmalt uuritavast ainest kristallid, mida valgustatakse seejärel röntgenkiirgusega. Valguse levikusuuna muutuse põhjal saabki leida uuritavate molekulide täpse kuju.

Sünkrotronid annavad olulise panuse erinevate alusteaduste arengusse. Uurimisteemadeks võivad olla antibakteriaalsed isepuhastuvad pinnad, mitmetes televiisorites kasutusel olev OLED tehnoloogia ja tuleviku elektriautode akud ja vähirakke intelligentsemalt hävitavad kapslid.

„Me tegeleme nanoosakestest kilede uurimisega, mis on mõeldud isepuhastuvateks kateteks. /.../ Põhimõtteliselt on võimalik disainida täpselt sellised osakesed, mis aitavad täiesti tavalise päikesevalguse toimel hoida pinda puhtana. Nad on võimelised lagundama kõikvõimalikke osakesi, mis nende pinnale jõuavad,“ tutvustas Tartu ülikooli füüsika instituudi teadur Rainer Pärna ühte uurimisteemat.

Samuti loodetakse, et sünkrotronidest on kasu vähivastases võitluses. „Vähiuuringuteks on võimalik kasutada nanotehnoloogilisi kapsleid, mis sisaldavad ravimit. Kui need viia organismi täpselt õige koha peale. Sinna, kus on vähkkasvaja, seostub see täpselt vähirakkudega. See võimaldab saavutada palju efektiivsemaid tulemusi,“ lisas Pärna. Kuigi on pea võimatu ennustada, millal Lundis potentsiaalselt tehtavad avastused täpselt argiellu jõuavad, võib maailma teiste sünkrotonide juures tehtud avastuste põhjal oletada, et see juhtub pigem varem kui hiljem.

Lundi MAX-laboris on mitu erinevat kiirendiringi. Väiksemates käib teadustöö juba paarkümmend aastat. Suurim ja eredaim kiirendi, mille konstrueerimise juures on eestlased osalenud juba algusest peale, peaks valmima järgmisel aastal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.