100 sekundi video: Miks dieedi pidamine nii tihti nurjub? ({{commentsTotal}})

Lubasid endale, et uuel aastal hakkad kaalust alla võtma. Käes on 11. jaanuar ja lubadust on üha raskem pidada. Võib-olla oled isegi alla andnud. Miks? Võimalik, et alustasid liiga suure hooga ja proovisid end näljutamisega kiiremini tulemusteni viia.

Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia doktorant Uku Vainik (29) uurib inimeste toitumiskäitumist. On tõsi, et pooled eestlastest on ülekaalulised, kolmandik eestlastest juba rasvunud. Mida teevad ühed teisiti, kui teised? Miks on kaalu hoidmine mõnele lihtsam kui teisele? Vainik ütleb, et seda saab selgitada inimeses peituvate toitumismehhanismide järgi. Psühholoogilisi toitumismehhanisme on Vainiku sõnul kolm.

Süüa või mitte süüa?

Esimeseks toitumiskäitumist mõjutavaks mehhanismiks on näljatunne. "Näljasena teeb inimene ebatervislikumaid otsuseid," tõdeb Vainik, "seetõttu ei tasu ka poes käia tühja kõhuga – ostad suurema tõenäosusega kalorirohket ja suhkrurikast rämpstoitu, mis viib ihaldatud kaalulangetamise eesmärgist veel kaugemale."

Teisena toob Vainik välja toidumotivatsiooni ehk vaeva, mille inimene on valmis toidu saamisele kulutama. Küttide ja korilaste ühiskonnas oli toidumotivatsioonist palju kasu, sest sügisel tuli ennast pilgeni täis süüa, et kevadine paast üle elada. Mammutiküttimine tasus end ära, sest palju vaeva sai tasutud suure koguse toiduga pikemaks ajaks. "Täna võib toidumotivatsioonist olla pigem kahju kui kasu," selgitab Vainik, "keha tahaks endiselt toiduga liialdada ja mustemateks aegadeks valmistuda, kuigi see ei ole enam vajalik."

Teise mehhanismi halba mõju aitab ära hoida kolmas – enesekontroll. Enesekontrolliga saab vältida ahvatlustele järele andmist. Kuid ka enesekontrollil on omad pahupooled. Mõnikord lähevad inimesed enesekontrolliga liiale ning näljutavad ennast. Näljaga aga juhtub see, mis esimese toitumismehhanismiga – inimene teeb söömisel ebatervislikumaid ja kaloririkkamaid otsuseid. Kõige targem oleks ahvatlustega ennetavalt tegeleda.

Vainiku järelduste kohaselt on võimalik omastada strateegiaid, kuidas hoiduda üle söömast. Näiteks võib kujundada oma keskkonda nii, et seal puuduvad ahvatlused. Kui kodus ei ole šokolaadi, ei ole vaja end pidurdada. Teine võimalus on šokolaadiga samas toas olles proovida keskenduda millelegi muule, või süüa kõht kõigepealt tervislikku toitu täis, sest siis on ka šokolaadiisu väiksem.

"Enda psühholoogiliste mehhanismide mõistmine aitab inimest edasi," usub Vainik. Näiteks, kui olla teadlik oma suuremast toidutungist, siis on lihtsam sellega ka tegeleda. Järgmise sammuna uurib Vainik, millised tungi reguleerimise strateegiad on kõige paremad.

Kui tekkis soov registreerida end söömisstreteegiaid uurivasse katsesse, saad seda teha siin.

Toimetaja: Marju Himma



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.