100 sekundi video: Miks dieedi pidamine nii tihti nurjub? ({{commentsTotal}})

Lubasid endale, et uuel aastal hakkad kaalust alla võtma. Käes on 11. jaanuar ja lubadust on üha raskem pidada. Võib-olla oled isegi alla andnud. Miks? Võimalik, et alustasid liiga suure hooga ja proovisid end näljutamisega kiiremini tulemusteni viia.

Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia doktorant Uku Vainik (29) uurib inimeste toitumiskäitumist. On tõsi, et pooled eestlastest on ülekaalulised, kolmandik eestlastest juba rasvunud. Mida teevad ühed teisiti, kui teised? Miks on kaalu hoidmine mõnele lihtsam kui teisele? Vainik ütleb, et seda saab selgitada inimeses peituvate toitumismehhanismide järgi. Psühholoogilisi toitumismehhanisme on Vainiku sõnul kolm.

Süüa või mitte süüa?

Esimeseks toitumiskäitumist mõjutavaks mehhanismiks on näljatunne. "Näljasena teeb inimene ebatervislikumaid otsuseid," tõdeb Vainik, "seetõttu ei tasu ka poes käia tühja kõhuga – ostad suurema tõenäosusega kalorirohket ja suhkrurikast rämpstoitu, mis viib ihaldatud kaalulangetamise eesmärgist veel kaugemale."

Teisena toob Vainik välja toidumotivatsiooni ehk vaeva, mille inimene on valmis toidu saamisele kulutama. Küttide ja korilaste ühiskonnas oli toidumotivatsioonist palju kasu, sest sügisel tuli ennast pilgeni täis süüa, et kevadine paast üle elada. Mammutiküttimine tasus end ära, sest palju vaeva sai tasutud suure koguse toiduga pikemaks ajaks. "Täna võib toidumotivatsioonist olla pigem kahju kui kasu," selgitab Vainik, "keha tahaks endiselt toiduga liialdada ja mustemateks aegadeks valmistuda, kuigi see ei ole enam vajalik."

Teise mehhanismi halba mõju aitab ära hoida kolmas – enesekontroll. Enesekontrolliga saab vältida ahvatlustele järele andmist. Kuid ka enesekontrollil on omad pahupooled. Mõnikord lähevad inimesed enesekontrolliga liiale ning näljutavad ennast. Näljaga aga juhtub see, mis esimese toitumismehhanismiga – inimene teeb söömisel ebatervislikumaid ja kaloririkkamaid otsuseid. Kõige targem oleks ahvatlustega ennetavalt tegeleda.

Vainiku järelduste kohaselt on võimalik omastada strateegiaid, kuidas hoiduda üle söömast. Näiteks võib kujundada oma keskkonda nii, et seal puuduvad ahvatlused. Kui kodus ei ole šokolaadi, ei ole vaja end pidurdada. Teine võimalus on šokolaadiga samas toas olles proovida keskenduda millelegi muule, või süüa kõht kõigepealt tervislikku toitu täis, sest siis on ka šokolaadiisu väiksem.

"Enda psühholoogiliste mehhanismide mõistmine aitab inimest edasi," usub Vainik. Näiteks, kui olla teadlik oma suuremast toidutungist, siis on lihtsam sellega ka tegeleda. Järgmise sammuna uurib Vainik, millised tungi reguleerimise strateegiad on kõige paremad.

Kui tekkis soov registreerida end söömisstreteegiaid uurivasse katsesse, saad seda teha siin.

Toimetaja: Marju Himma



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.