ERR.ee video: Milline näeb välja laste programmeerimistund ja vanurite Facebooki koolitus? ({{commentsTotal}})

Portaal ERR.ee vaatleb viiest erinevast küljest eestlastele maailmas nime tegevat e-Eestit. Sarja kolmandas videos uurime, kuidas Pelgulinna gümnaasiumi 3. klassi õpilased Kodu Game Lab'iga programmeerima õpivad ning räägime Tallinna keskraamatukogu töötaja Kristiin Meosega, kes annab huvilistele Facebook'i ja nutiseadmete kasutamise koolitusi.

Pelgulinna gümnaasiumi vastu tuntakse viimasel ajal väga suurt huvi – nende informaatikatundi on filminud nii britid, kanadalased kui ka jaapanlased. Pelgulinna kooli õpilased alustavad informaatika tundidega juba 1. klassis ning esimesed programmeerimiskogemused saavad lapsed teises klassis.

Kodu Gamelab on ingliskeelne programm, mis võimaldab lastel endale ise mängu ehitada. Nad saavad valida, milline nende mängumaailm välja näeb, kes, kuidas ja kui kiiresti selles ringi liiguvad ja kas need tegelased näiteks ajavad taga õunu või tulistavad palle. Kui mäng on valmis, saab selle looja ja tema sõbrad seda ka mängida.

Õpetaja Petri Asperki sõnul annab ta lastele programmeerimise võimaluste avastamiseks suhteliselt vabad käed. “Ma näitasin neile põhiasjad ette, aga suur osa on ikkagi nende enda avastada,” ütles Asperk.

Kuigi välismaalastele võib meie e-teenuste edu tõttu näida, et Eesti on nii internetistunud, et kõigil eestlastel on oma nutiseade, siis päris nii see veel ei ole. Kontrastiks programmeerimisega tegelevatele lastele rääkisime ka Tallinna keskraamatukogu töötaja Kristiin Meosega, kes annab huvilistele Facebook'i ja nutiseadmete kasutamise koolitusi.

“On palju neid, kes on kuulnud, et kuskil on mingi selline asi nagu Facebook ja siis tulevad üldse uurima, et mis see on. Palju on ka neid, kes juba kasutavad, aga tahaksid lihtsalt selle kasutamise nippe või oma küsimustele vastuseid leida. Tase on üsna erinev,” ütles Meos.

Tema sõnul soovivad koolitusele tulijad Facebook'i kasutada eelkõige oma lähedastega suhtlemiseks – seda enam, et paljude huviliste lapsed ja lapselapsed elavad ja töötavad välismaal.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.