Sipelgad hoiduvad vasakule ({{commentsTotal}})

Kui jõuame teede hargenemispunkti, siis on meil valida – vasakule või paremale. Mille järgi otsustada, kui oleme tundmatus kohas ilma kaardi ja GPS-ta. Eks sõltub asjaoludest. Ent juhul, kui oleksime sipelgad liigist Temnothorax albipennis, siis pigem kalduksime eelistama vasakule minemist, sest just seda need sipelgad teevad.

Nii selgub Inglismaa Bristoli ülikooli doktorandi Edmund Hunti ja tema kolleegide uurimistööst, mille tulemused on avaldatud ajakirjas Biology Letters. Katsed näitasid, et kui need Euroopas laialt levinud ja peamiselt kivipragudes elutsevad sipelgad uurivad uut võimalikku pesapaika, siis sattudes valiku ette, kuhu minna, lähevad nad enamasti vasakule.

Ka siis, kui teadlased ehitasid sipelgatele labürindi, eelistasid nad käikude hargnemiskohtades ikka just pigem vasakule minemist. See on huvitav ilming, aga mis võiks olla selle põhjus? Hunt ja kolleegid on mõned võimalikud seletused ise välja pakkunud.

Näiteks selle, et kui sipelgas uurib tundmatut labürinti, siis on pidev ühe suuna eelistamine tundmatutes valikukohtades üsna hea strateegia. Nii selleks, et labürinti tundma õppida kui ka selleks, et väljapääs üles leida. Kui kõigil sipelgatel on see eelistatav suund ühesugune, siis püsib seltskond uurimisretkel kindlamini koos.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Biology Letters



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: