Uuring: Tallinnas eristuvad üha enam jõukamad ja vaesemad piirkonnad ({{commentsTotal}})

Tallinn muutub piirkonniti üha enam jõukamate või vaesemate elanike piirkondadeks. Segregatsiooni ehk ruumilise ebavõrdsuse kasvu näitavad Tartu ülikooli inimgeograafide uuringu tulemused, mille järgi koonduvad jõukamad kesklinna ja eramutesse linna servas ning vaesemad Koplisse ja Lasnamäele.

Nõukogude aja lõpus oli ebavõrdsus ruumis väike ehk kõrvuti ühes piirkonnas ja samas majas elasid nö jõukad ja väiksema sissetulekuga inimesed. Taasisesisvumise järel üllatuslikult ruumiline kihistumine küll vähenes, kuid viimasel ajal on taas hakanud kasvama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu ülikooli professor, inimgeograaf Tiit Tammaru selgitas, et mitmetes pealinna piirkondades on väga selgelt näha, et uus ebavõrdsus ilmub linnaruumi. Ta tõi näiteks Kalamaja, mis oli 2000. aastal suhteliselt segunenud elanikkonnaga, seejärel leidsid selle piirkonna jõukamad ja paremal järjel inimesed.

"Kui me vaatame praegu, siis on Kalamaja muutunud järjest homogeensemaks ja vaesemad, vähemuste esindajad on sealt järjest enam lahkunud. Iga uue majaga on tulnud uued inimesed, kes on jõukamad ja rohkem eestlased," rääkis Tammaru.

Kuigi Tammaru koos teiste teadlastega võrdles uuringus Tallinna viie Ida-Euroopa pealinnaga, paistab erinevus kõige paremini silma, kõrvutades Eesti pealinna Prahaga. Praha olukord on mosaiikne ning seal ei domineeri jõukamad või vaesemad piirkonnad.

Tallinnas on aga märgata, et paremal elujärjel olevad inimesed koonduvad kesklinna ja linna serva, samas kui vaesemad inimesed elavad rohkem Lasnamäel ja Kopli poolsaare ülemises osas. Tiit Tammaru sõnul sekkutakse mõnes teises linnas rohkem linna kujunemisse.

"Prahas on mitmesugused linnapoliitikad, üüriregulatsioon taganud selle, et vaesemad inimesed on ka jäänud kesklinna elama. Sellist suurt segregatsioon pole tekkinud, aga Tallinnas on just kesklinnas näha segregatsiooni kasvu," selgitas Tammaru.

Teadlane märkis, et paneelelamu-piirkonnad muutuvad ühest küljest kõige rohkem vaesemate ja teisalt ka vähemuste, mitte-eestlaste piirkonnaks. "Tegelikult turg oma nähtamatu käega sorteerib," lisas ta.

Lasnamäe elanikud jagunemist nii selgelt rahvusepõhiselt ei näe. Seal elavad Anne ja Jüri ütlesid "Aktuaalsele kaamerale", et selles piirkonnas on palju neid, kes on viimastel aastatel Tallinnasse tulnud, sealjuures palju on eestlasi.

Samas möönab Tammaru, et ega linnal väga palju võimalusi muutmiseks ei ole. "Ega väga suuri muutusi siin linn teha ei saa, aga peresõbralikkus on ikka keskne märksõna. Kui me tahame, et pered linnas elaksid, siis peaksime tegema kõik perede heaoluks. Tegema, et pered pääseks kooli ja lasteaaeda. Kõik see aitab."

Toimetaja: Sven Randlaid



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.