Eesti Geenivaramu andmed annavad varsti arstile võimaluse täpsemat diagnoosi panna ({{commentsTotal}})

Geenivaramusse on kogutud 52 000 eestimaalase andmed - ligi viis protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Üle-eestiline andmekogumine lõppes aastal 2011 ning kogutud andmete põhjal on alanud ulatuslik teadustöö. Selle tulemusena saab edaspidi haigusi senisest täpsemini diagnoosida, ennetada ja ravida ning määrata kindlaks haigestumise oht.

Mõne aja pärast peaks juurduma personaalne meditsiin, kus arstile tekib lisa-infoallikas inimese geneetilise infoga. "Kuigi meil on kõigil kaks kätt ja kümme sõrme, siiski igaüks on natuke erinev. Igaüks on natuke erinev, isegi kui nad kasvavad samas kodus ja söövad sama toitu," kirjeldas Eesti Geenivaramu direktor ja Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu "Terevisioonis".

Nendest erinevustest tuleneb mitte ainult see, et mõned oskavad paremini matemaatikat ja teised tšellot mängida. Tuleb ka see, et mõned inimesed haigestuvad ühtedesse, teised teistesse haigustesse. Ühed võtavad tabletti ja see aitab teda, teised võtavad sama tabletti ja see ei too mingit kasu.

Andres Metspalu sõnul algavad uuest aastast viimased ettevalmistused geenikiibi ettevalmistamiseks, nii et kiipi saab arstiabis ka reaalselt kasutada.

Metspalu võrdles geenikiipi Exceli tabeliga, mida keegi ei näe. Küll aga ütlevad seal olevad andmed arstile, millisele aspektile konkreetse patsiendi juures peaks suuremat tähelepanu osutama. Mõnel puhul osutavad geenikiibil olevad andmed kiiresti võimalikele tervisehädadele või ka võimalikele tulevikus tekkivatele haigustele. Seega on geenikiip tõhusam, kui näiteks röntgenipilt, mis näitab juba olemasolevat tervisehäda.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: