Eesti Geenivaramu andmed annavad varsti arstile võimaluse täpsemat diagnoosi panna ({{commentsTotal}})

Geenivaramusse on kogutud 52 000 eestimaalase andmed - ligi viis protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Üle-eestiline andmekogumine lõppes aastal 2011 ning kogutud andmete põhjal on alanud ulatuslik teadustöö. Selle tulemusena saab edaspidi haigusi senisest täpsemini diagnoosida, ennetada ja ravida ning määrata kindlaks haigestumise oht.

Mõne aja pärast peaks juurduma personaalne meditsiin, kus arstile tekib lisa-infoallikas inimese geneetilise infoga. "Kuigi meil on kõigil kaks kätt ja kümme sõrme, siiski igaüks on natuke erinev. Igaüks on natuke erinev, isegi kui nad kasvavad samas kodus ja söövad sama toitu," kirjeldas Eesti Geenivaramu direktor ja Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu "Terevisioonis".

Nendest erinevustest tuleneb mitte ainult see, et mõned oskavad paremini matemaatikat ja teised tšellot mängida. Tuleb ka see, et mõned inimesed haigestuvad ühtedesse, teised teistesse haigustesse. Ühed võtavad tabletti ja see aitab teda, teised võtavad sama tabletti ja see ei too mingit kasu.

Andres Metspalu sõnul algavad uuest aastast viimased ettevalmistused geenikiibi ettevalmistamiseks, nii et kiipi saab arstiabis ka reaalselt kasutada.

Metspalu võrdles geenikiipi Exceli tabeliga, mida keegi ei näe. Küll aga ütlevad seal olevad andmed arstile, millisele aspektile konkreetse patsiendi juures peaks suuremat tähelepanu osutama. Mõnel puhul osutavad geenikiibil olevad andmed kiiresti võimalikele tervisehädadele või ka võimalikele tulevikus tekkivatele haigustele. Seega on geenikiip tõhusam, kui näiteks röntgenipilt, mis näitab juba olemasolevat tervisehäda.

Toimetaja: Marju Himma



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.