Eesti Geenivaramu andmed annavad varsti arstile võimaluse täpsemat diagnoosi panna ({{commentsTotal}})

Geenivaramusse on kogutud 52 000 eestimaalase andmed - ligi viis protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Üle-eestiline andmekogumine lõppes aastal 2011 ning kogutud andmete põhjal on alanud ulatuslik teadustöö. Selle tulemusena saab edaspidi haigusi senisest täpsemini diagnoosida, ennetada ja ravida ning määrata kindlaks haigestumise oht.

Mõne aja pärast peaks juurduma personaalne meditsiin, kus arstile tekib lisa-infoallikas inimese geneetilise infoga. "Kuigi meil on kõigil kaks kätt ja kümme sõrme, siiski igaüks on natuke erinev. Igaüks on natuke erinev, isegi kui nad kasvavad samas kodus ja söövad sama toitu," kirjeldas Eesti Geenivaramu direktor ja Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu "Terevisioonis".

Nendest erinevustest tuleneb mitte ainult see, et mõned oskavad paremini matemaatikat ja teised tšellot mängida. Tuleb ka see, et mõned inimesed haigestuvad ühtedesse, teised teistesse haigustesse. Ühed võtavad tabletti ja see aitab teda, teised võtavad sama tabletti ja see ei too mingit kasu.

Andres Metspalu sõnul algavad uuest aastast viimased ettevalmistused geenikiibi ettevalmistamiseks, nii et kiipi saab arstiabis ka reaalselt kasutada.

Metspalu võrdles geenikiipi Exceli tabeliga, mida keegi ei näe. Küll aga ütlevad seal olevad andmed arstile, millisele aspektile konkreetse patsiendi juures peaks suuremat tähelepanu osutama. Mõnel puhul osutavad geenikiibil olevad andmed kiiresti võimalikele tervisehädadele või ka võimalikele tulevikus tekkivatele haigustele. Seega on geenikiip tõhusam, kui näiteks röntgenipilt, mis näitab juba olemasolevat tervisehäda.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.