28. novembril 1660 pandi alus Londoni Kuninglikule Seltsile   ({{commentsTotal}})

Londoni Kuningliku Seltsi hoone tänapäeval. Autor: Kaihsu Tai/Wikimedia Commons

28. novembril 1660 otsustas tosin briti loodusfilosoofi asutada mitteametlikult ühingu, millest kasvas hiljem välja Londoni Kuninglik Selts – üks Suurbritannia ja maailma juhtivaid teadusühinguid.

Ühingu peamiseks eesmärgiks oli toona loodusteaduste vallas oivalisuse edendamine. Haritud mehed kohtusid igal nädalal, et teha eksperimente ja arutada päevakajaliste teadusteemade üle. Asutajate hulka kuulus toonaste intellektuaalide koorekiht, teiste hulgas Christopher Wren, Robert Boyle, Sir Robert Moray, John Wilkins. Seltsile andis 1663. aastal oma õnnistuse ka kuningas Charles II ja selle nimeks sai ametlikult Londoni Kuninglik Selts.

Sajandite vältel muutus selts järjest professionaalsemaks ja teaduskesksemaks. Kui kuni 1847. aastani jäi küllaltki ebaselgeks, mille põhjal uusi liikmeid täpselt valiti, siis pärast seda mängis rolli vaid nende teaduslik panus.

Tosin aastat hiljem hakkas seltsi regulaarselt toetama Suurbritannia valitsus, mis võimaldas sellel rahastada aktiivselt ekspeditsioone, teadustööd ja inimeste teaduse vallas harimist.

Teiste seas on ajaloo vältel seltsi liikmete hulka kuulunud Isaac Newton, Charles Darwin, Benjamin Franklin, Ernest Rutherford, Albert Einstein, Dorothy Hodgkin, Francis Crick, James Watson and Stephen Hawking. latsenotst

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.