24. novembril 1859 ilmus Darwini tähtteos "Liikide tekkimine" ({{commentsTotal}})

Origin of species tiitelleht.
Origin of species tiitelleht. Autor/allikas: Wikimedia Commons

24. novembril 1859 avaldas briti loodusuurija Charles Darwin tänaseks evolutsioonibioloogia klassikaks saanud teose "Liikide tekkimine", milles väitis ta, et kõik organismid on tekkinud evolutsiooni käigus loodusliku valiku toimel. 

Täispikka pealkirja "Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses" kandev teos oli pöördeline. Darwin esitas raamatus veenvaid tõendeid, et Piiblis kirjeldatud loomislugu pole liikide tekkimise selgitamiseks ilmtingimata vajalik. Idee revolutsioonilisuse tõttu oli loodusuurija teooria kallal 1859. aastaks töötanud juba üle 20 aasta. Kuna idee liikide järjepidevast arengust oli ühiskonnale ja eriti usuringkondadele veel võõras, tundis ta vajadust esitada seda võimalikult täiuslikuna.

1858. aasta juunis sai Darwin aga Malaiasias töötavalt Alfred Russel Wallace'ilt kirja, milles kirjeldas ta lühidalt Darwini teooria põhiideed ja palus selle kirjastajale edastada, kui see piisavalt hea tundus. Pärast mõningast mõtlemisaega ja nõupidamist Šoti geoloogi Charles Lyelli ja ja Inglise botaaniku Joseph Hookeriga otsustas Darwin korraldada Londonis asuvas Linné ühingus kohtumise, kus esitleti korraga nii tema kui Wallace'i tööd esitleti.

Teooriat kokkuvõttev "Liikide tekkimine" ilmus aasta hiljem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: