24. novembril 1859 ilmus Darwini tähtteos "Liikide tekkimine" ({{commentsTotal}})

Origin of species tiitelleht.
Origin of species tiitelleht. Autor/allikas: Wikimedia Commons

24. novembril 1859 avaldas briti loodusuurija Charles Darwin tänaseks evolutsioonibioloogia klassikaks saanud teose "Liikide tekkimine", milles väitis ta, et kõik organismid on tekkinud evolutsiooni käigus loodusliku valiku toimel. 

Täispikka pealkirja "Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses" kandev teos oli pöördeline. Darwin esitas raamatus veenvaid tõendeid, et Piiblis kirjeldatud loomislugu pole liikide tekkimise selgitamiseks ilmtingimata vajalik. Idee revolutsioonilisuse tõttu oli loodusuurija teooria kallal 1859. aastaks töötanud juba üle 20 aasta. Kuna idee liikide järjepidevast arengust oli ühiskonnale ja eriti usuringkondadele veel võõras, tundis ta vajadust esitada seda võimalikult täiuslikuna.

1858. aasta juunis sai Darwin aga Malaiasias töötavalt Alfred Russel Wallace'ilt kirja, milles kirjeldas ta lühidalt Darwini teooria põhiideed ja palus selle kirjastajale edastada, kui see piisavalt hea tundus. Pärast mõningast mõtlemisaega ja nõupidamist Šoti geoloogi Charles Lyelli ja ja Inglise botaaniku Joseph Hookeriga otsustas Darwin korraldada Londonis asuvas Linné ühingus kohtumise, kus esitleti korraga nii tema kui Wallace'i tööd esitleti.

Teooriat kokkuvõttev "Liikide tekkimine" ilmus aasta hiljem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.