Päikese magnetväli mõjutab äikesetormide esinemissagedust ({{commentsTotal}})

Äike pakkus suurejoonelist vaatepilti
Äike pakkus suurejoonelist vaatepilti Autor/allikas: AP/Scanpix

Briti meteoroloogid leiavad, et pikselöökide sagedus sõltub tugevalt enam kui 150 miljoni kilomeetri kaugusel asuva Päikese pöörlemisest. Tähe heliosfääriline magnetväli näib Suurbritannias tehtud vaatluste alusel viivat perioodiliselt umbes 50-protsendilise erinevuseni.

Readingi ülikooli keskkonnafüüsiku Matthew Owensi töörühma hüpoteesi kohaselt koolutab Päikese magnetväli tähe pöörlemisel Maa enda magnetvälja. Viimase tulemusel ei suuda see süvakosmosest lähtuvaid kosmilisi kiiri enam niivõrd hästi pooluste suunas peegeldada ning need põrkuvad atmosfääri moodustavate õhumolekulidega madalamatel laiustel.

Atmosfääri läbides jõuavad kosmilised kiired aga õhku ioniseerida ja luua piirkondi, kus leidub rohkelt vabu elektrone. Äikesepilvede enda elektriväli kiirendab laetud osakesi peaaegu valguse kiiruseni. Energeetilised elektronid põrkuvad teiste aatomitega, mis vallandab veel rohkem elektrone jne. Nõnda loovadki kosmiliste kiirte tekitatavad osakeste kaskaadid välgulöökide vallandumiseks ideaalseid eeltingimusi. Hüpotees käidi välja juba 1990. aastate alguses vene füüsiku Aleksander Gurevitši ja tema kolleegide poolt.

Seni pole aga suudetud kirjeldatud mehhanismi reaalses maailmas tehtud vaatlustega vastavusse viia. Lisaks tabavad piisavat energiat kandvad kosmilised kiired Maad suhteliselt harva. Owensi ja tema kolleegide vaatlused näivad aga viitavat, et venelaste mehhanismil näib siiski teatav mõju olevat. Sõltuvalt sellest, kas Päikese heliosfääriline magnetväli osutab Maa suunas või sellest eemale, kasvab ja kahaneb pikselöökide sagedus 50 protsendi ulatuses.

Arvestades, et Päike teeb ümber oma telje tiiru 27 päevaga, võib seeläbi pooltel päevadel oodata, et pikselööke tuleb ette sagedamini, kui samal ajal on atmosfääri õhuniiskus selleks piisavalt suur ja taevas võib näha äikesepilvi. Kuigi järeldused põhinevad 2001-2006. aastal Suurbritannias tehtu vaatlustel, märgib töörühm, et tõenäoliselt peavad seosed paika mujal. Riigi ilmateenistuse poolt kogutud andmed valiti nende kvaliteedi pärast.

Kuigi tulemused ei võimalda ennustada millal ja kus täpselt välgulööke ette võib tulla, võiksid aidata paremini ennustada, kui tõenäoline teatud piirkonnas kindlal perioodil pikselöökide nägemine olla võiks.

Uurimus ilmus ajakirjas Environmental Research Letters.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Environmental Research Letters



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.