LHC-s nähti võluvaid ja veidraid osakesi ({{commentsTotal}})

LHCb eksperimendi kollektiiv.
LHCb eksperimendi kollektiiv. Autor/allikas: Cern

Suure Tuumaosakeste Põrguti LHCb eksperimendi poolt kogutud andmeid analüüsinud teadlased märkasid kahte seni kirjeldamata osakest, milles ühe omaduste kombinatsiooni pole seni veel kunagi täheldatud. DS3*(2860)– ja DS1*(2860) mass on võrreldav kolme prootoni omaga.

Lisaks tuttavlikematele kolmest osakesest koosnevatele prootonitele ja neutronitele saavad teadaolevalt jagamatutest algosakestest kvargid moodustada ka kahest kvargist koosnevaid liitosakesi – mesoneid. Algosakesi hoiab koos tugev jõud, mille olemust mõistetakse osakestefüüsika alustalaks oleva standardmudeli jõududest kõige vähem. Nii pakub üks detektorite sõelale jäänud liitosakestest suurepärast võimalust olukorda parandada.

Elementaarosakestest moodustunud süsteemidel on fundamentaalne spinni nime kandev omadus, mis kujutab endas nende orbitaalsete ja spinniimpulsimomentide summat. Nõnda on selle kindla väärtuse kokku saamiseks mitmeid võimalusi. Charm (võlu) antikvarki ja strange (veidrat) kvarki sisaldava DS3*(2860)– spinni väärtus on aga kolm. Vastava väärtuse kokku saamiseks on vaid üks võimalus.

Kuna osake koosneb veel lisaks suhteliselt massiivsetest kvarkidest, võibki see aidata tugeva jõu olemust paremini mõista, kuna raskemaid kvarke hõlmavad arvutused on reeglina sirgjoonelisemad.

Osakesi kirjeldatakse ajakirjades Physical Review Letters ja Physical Review D.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.