Higgsi boson ei viita veel uuele füüsikale ({{commentsTotal}})

Higgsi boson on nüüd enam kui kahe aasta eest leitud ja see on tore. Ent uusi viljakaid vihjeid, kuidas füüsika alusteooriaid täiustada, ei ole see pisiosake meile seni andnud. Tuleb välja, et kauaotsitud osake laguneb footonite paarideks enam-vähem täpselt nii, nagu füüsika standardmudel on ennustanud.

 

Võiks tunduda, et see on ju igati hea, aga nii mõnigi füüsik oleks oodanud suuremat põnevust. Standardmudel, mis kirjeldab aine kõige pisemate osakeste käitumist, ei ole nimelt päris täielik ja lõplik teooria ning füüsikud loodavad avastada nähtusi, mis teooria ennustustega veidi vastuollu läheksid, sest see võimaldaks leida mõttesuundi, kuidas alusfüüsikat paremini mõista.

Üksvahe tundus Genfi lähedal asuva Euroopa Tuumauuringute Keskuse Cerni hiigelpõrgutis tehtud katsetest, et Higgsi bosoni footoniteks lagunemine võiks tõesti oodatust erineda, aga viimase aasta jooksul tehtud täiendavate põhjalike analüüside järel on Cerni füüsikud teinud nüüd avalduse, et kahest eri eksperimendist ei ole kummaski midagi eriskummalist leitud.

Üks neid füüsikuid, Adam Falkowski, kirjutab oma isiklikus ajaveebis, et küllap see siis ongi seekord see viimane sõna. Ent tema kolleeg Albert de Roeck on optimistlikum ja ütleb, et kui põrguti tuleval aastal uuesti sisse lülitatakse ja selle energia seatakse senisest kaks korda suuremaks, siis võibolla ikkagi avastame ka midagi ootamatut.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: ArXiv



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.