Higgsi boson ei viita veel uuele füüsikale ({{commentsTotal}})

Higgsi boson on nüüd enam kui kahe aasta eest leitud ja see on tore. Ent uusi viljakaid vihjeid, kuidas füüsika alusteooriaid täiustada, ei ole see pisiosake meile seni andnud. Tuleb välja, et kauaotsitud osake laguneb footonite paarideks enam-vähem täpselt nii, nagu füüsika standardmudel on ennustanud.

 

Võiks tunduda, et see on ju igati hea, aga nii mõnigi füüsik oleks oodanud suuremat põnevust. Standardmudel, mis kirjeldab aine kõige pisemate osakeste käitumist, ei ole nimelt päris täielik ja lõplik teooria ning füüsikud loodavad avastada nähtusi, mis teooria ennustustega veidi vastuollu läheksid, sest see võimaldaks leida mõttesuundi, kuidas alusfüüsikat paremini mõista.

Üksvahe tundus Genfi lähedal asuva Euroopa Tuumauuringute Keskuse Cerni hiigelpõrgutis tehtud katsetest, et Higgsi bosoni footoniteks lagunemine võiks tõesti oodatust erineda, aga viimase aasta jooksul tehtud täiendavate põhjalike analüüside järel on Cerni füüsikud teinud nüüd avalduse, et kahest eri eksperimendist ei ole kummaski midagi eriskummalist leitud.

Üks neid füüsikuid, Adam Falkowski, kirjutab oma isiklikus ajaveebis, et küllap see siis ongi seekord see viimane sõna. Ent tema kolleeg Albert de Roeck on optimistlikum ja ütleb, et kui põrguti tuleval aastal uuesti sisse lülitatakse ja selle energia seatakse senisest kaks korda suuremaks, siis võibolla ikkagi avastame ka midagi ootamatut.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: ArXiv



pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: