Eurooplaste sugupuu sai täiendust ({{commentsTotal}})

Uuringus uuriti säilmetest eraldatud pärilikkusainet.
Uuringus uuriti säilmetest eraldatud pärilikkusainet. Autor/allikas: Fredrik Hallgren

Enam kui 7000 aasta vanustest säilmetest eraldatud pärilikkusaine lõikude uurimine näitab, et valdava enamiku eurooplaste soontes voolab kolme erineva eellaspopulatsiooni veri. Lisaks küttidele-korilastele ja põllupidajatele jõudis 5000 aasta eest Euroopasse ka Euraasia põhjaosast lähtuv rändelaine.

Geeniuuringute ja arheoloogiliste leidude põhjal oletati pikka aega, et eurooplased kujutavad endas kahe rändelaine käigus maailmajakku saabunud inimeste segu. Neist esimesed, Lääne-Euroopa kütid ja korilased, asustasid lõunapoolsemad alad juba 40-45 tuhat tagasi, nihkudes aegamööda põhja poole. Ligikaudu 7000 aasta eest saabusid Anatooliast ja Levantist uued asukad, kes tõid endaga kaasa ka põllupidamise saladused. Viimastel aastatel on pärilikkusaine täpsem uurimine aga järjest enam mõista andnud, et eurooplaste põlvnemislugu on tegelikult veidi keerukam.

Värskes töös järjestas Harvardi meditsiinikooli antropoloogi David Reichi töörühm tänapäeva Saksamaa aladelt leitud põllupidaja ja seitse Luksemburgist ja Rootsist päevavalgele tulnud kütt-korilase genoomi. Kui põlduri säilmete vanuseks hinnati 7000 aastat, siis kütt-korilaste luud on tuhatkond aasta vanemad. Töörühm kõrvutas pärilikkuaine järjestusi rahvusvahelise konsortsiumi abiga teiste järjestatud kiviaja inimeste genoomide ja 2345 nüüdiseurooplase genotüübiga.

Uuritud genoomides võis erinevates suhetes leida märke kolmest eellaspopulatsioonist. Lisaks põlduritele ning Lääne-Euroopa küttidele-korilastele olid oma jälje jätnud ka iidsed põhja-euraasialased. Viimaste genotüüpi sobib esindama Baikali järve lähistelt leitud 24 000 aasta vanune Mal'ta poiss. Analüüsis joonistus selgelt välja, et põhja-euraasialaste verd leidub Euroopa lõunaosas elavate inimeste soontes oluliselt vähem kui põhjalas.

Kui nüüdiseestlaste genotüübis on põhja-euraasialastele omane umbes 18,3 protsenti pärilikkusainest, siis itaallaste ja hispaanlaste puhul taandub see 10-12 protsendini. Samuti näitab geeniuuring, et eestlastes on säilinud ka Lääne-Euroopa küttide-korilaste pärilikkusainet enam kui teistes uurimusse kaasatud euroopa rahvastes. Euroopa esmaasukatele on omistatav pea pool pärilikkusainest. Ülejäänud eurooplased segunesid põlduritega rohkem.

Põhja-euraasialased täiendasid viimaste geeniuuringute põhjal mitme rändelaine käigus ka Põhja-Ameerika põliselanike geneetilist mitmekesisust. Tulemused viitavad lisaks ürgsemale Euraasias elanud inimpopulatsioonile, millest osa võis rännata edasi nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikasse ja Austraalaasiasse.

Eesti teadlastest oli uurimusse kaasatud Jüri Parik, Sergei Litvinov, Mait Metspalu, Richard Villems ja Toomas Kivisild

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature



TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: