Lootus standardmudeli lõhkumisest kadus ({{commentsTotal}})

CMS detektor.
CMS detektor. Autor/allikas: Cern

Higgsi bosoni olemasolu kinnitamist peetakse üheks kaasaegse füüsika suurimaks triumfiks. Ent 2012. aastal nähtud bosonit vaevas identeedikriis, lisaks lagunes see veidi teistmoodi, kui teadlased ennustasid. Nii loodeti, et see sillutab teed veel tundmatuks jäänud seaduspärade avastamisele. Värske töö kummutab aga selle täielikult – boson osutus läbini normaalseks.

Seni loodud eksperimendid ei registreeri olemasolu otseselt. Tabamatu osake eksisteerib selleks liiga lühikest aega. Selle olemasolust saadakse aimu kergemate ja stabiilsemate osakeste kaskaadi abil, mis vallandub Higgsi lagunemisel. Osake saab laguneda mitut moodi. Lagunemiskanalite täpsem uurimine näitab, kas tegu on tõepoolest bosoniga, mille olemasolu pea 60 aastat tagasi ennustati.

Osakestefüüsika alustalaks olev standardmudel teeb seejuures väga täpseid ennustusi, kui tihti Higgsi taolised ebastabiilsed osakesed kindlateks osakesteks lagunevad. Kaks aastat tagasi, kui boson avastati, leiti, et Higgsi lagunemisele viitavaid kõrge energiaga valgusosakesi vallandub märgatavalt sagedamini, kui standardmudel seda ette nägi. Erinevus oli isegi niivõrd suur, et tekitada lootust uue füüsika jälile jõudmisest ja standardmudeli lõhkumisest. Mudel töötab tavaliselt isegi liiga hästi, kuid samas teavad füüsikud, et see ei saa olla lõplik sõna.

Samuti märgati, et Higgsi bosoni mass näis olevat nõrka jõudu vahendatavateks Z bosoniteks lagunedes väiksem, kui elektromagnetjõudu edasi andvate footonite korral. Kuigi indentiteedikriis näis edasiste analüüside ja andmete kogunemisega lahenevat, nagu see tavaliselt juhtub, ei saanud sama öelda footonite erisuse kohta.

Suure Tuumaosakeste Põrguti kahe peamise eksperimendi, CMSi ja ATLASe, töörühmad tõdevad aga värsketes analüüsides, et ka see vastuolu on lahenenud. Nähtav Higgsi boson meenutab igast küljest bosonit, mille olemasolu ebatäielik standardmudel ennustab.

Sellele vaatamata pole lootus mudeli lõhkumisest täielikult kadunud. Järgmisel aastal hakkab Šveitsi ja Prantsusmaa piiri all asuv põrguti prootoneid põrgutama senisest kaks korda suurema energiaga, mille tulemusena tekib ka rohkem huvialuseid osakesi. Seeläbi muutuvad mõõtmised täpsemaks ja sõelale peaksid jääma ka kõige väiksemad vastuolud.

Uurimused ilmusid veebikeskkonnas ArXiv. (CMS; ATLAS)

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: ArXiv



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.