Lootus standardmudeli lõhkumisest kadus ({{commentsTotal}})

CMS detektor.
CMS detektor. Autor/allikas: Cern

Higgsi bosoni olemasolu kinnitamist peetakse üheks kaasaegse füüsika suurimaks triumfiks. Ent 2012. aastal nähtud bosonit vaevas identeedikriis, lisaks lagunes see veidi teistmoodi, kui teadlased ennustasid. Nii loodeti, et see sillutab teed veel tundmatuks jäänud seaduspärade avastamisele. Värske töö kummutab aga selle täielikult – boson osutus läbini normaalseks.

Seni loodud eksperimendid ei registreeri olemasolu otseselt. Tabamatu osake eksisteerib selleks liiga lühikest aega. Selle olemasolust saadakse aimu kergemate ja stabiilsemate osakeste kaskaadi abil, mis vallandub Higgsi lagunemisel. Osake saab laguneda mitut moodi. Lagunemiskanalite täpsem uurimine näitab, kas tegu on tõepoolest bosoniga, mille olemasolu pea 60 aastat tagasi ennustati.

Osakestefüüsika alustalaks olev standardmudel teeb seejuures väga täpseid ennustusi, kui tihti Higgsi taolised ebastabiilsed osakesed kindlateks osakesteks lagunevad. Kaks aastat tagasi, kui boson avastati, leiti, et Higgsi lagunemisele viitavaid kõrge energiaga valgusosakesi vallandub märgatavalt sagedamini, kui standardmudel seda ette nägi. Erinevus oli isegi niivõrd suur, et tekitada lootust uue füüsika jälile jõudmisest ja standardmudeli lõhkumisest. Mudel töötab tavaliselt isegi liiga hästi, kuid samas teavad füüsikud, et see ei saa olla lõplik sõna.

Samuti märgati, et Higgsi bosoni mass näis olevat nõrka jõudu vahendatavateks Z bosoniteks lagunedes väiksem, kui elektromagnetjõudu edasi andvate footonite korral. Kuigi indentiteedikriis näis edasiste analüüside ja andmete kogunemisega lahenevat, nagu see tavaliselt juhtub, ei saanud sama öelda footonite erisuse kohta.

Suure Tuumaosakeste Põrguti kahe peamise eksperimendi, CMSi ja ATLASe, töörühmad tõdevad aga värsketes analüüsides, et ka see vastuolu on lahenenud. Nähtav Higgsi boson meenutab igast küljest bosonit, mille olemasolu ebatäielik standardmudel ennustab.

Sellele vaatamata pole lootus mudeli lõhkumisest täielikult kadunud. Järgmisel aastal hakkab Šveitsi ja Prantsusmaa piiri all asuv põrguti prootoneid põrgutama senisest kaks korda suurema energiaga, mille tulemusena tekib ka rohkem huvialuseid osakesi. Seeläbi muutuvad mõõtmised täpsemaks ja sõelale peaksid jääma ka kõige väiksemad vastuolud.

Uurimused ilmusid veebikeskkonnas ArXiv. (CMS; ATLAS)

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: ArXiv



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.