Magnetväljadega saab malaariat märgata
Malaaria ravimine on suhteliselt raske ning ravikuuride tulemus sõltub suuresti sellest, kui vara nakkus avastatakse. Singapuri ja USA teadlased teatavad, et on loonud magnetresonantstomograafi meenutava seadme, mis suudab registreerida parasiidi poolt verre eritatavaid jääkaineid.
Malaariaparasiitide peamiseks söögipooliseks saab pärast punaste vereliblede nakatamist toitaineterikas hemoglobiin. Ent verevalgu lagunemisel vabaneb rauda sisaldav heem, mis oma mürgisusega mikroorganismi kasvu pärsib. Nii muundavad algloomad selle hemotsoiiniks, tumedaks nõrgalt paramagnetiliseks kristalliks.
Sellegipoolest suudab vesiniku aatomite normaalset omapöörlemist ehk spinni mõjutada. Kui tavaliselt osutavad need tugevas magnetväljas samas suunas ja pöörduvad selle muutuse korral sünkroonis, siis teiste, nõrgema magnetväljaga osakeste juuresolekul, tekivad sünkroonsuses häired. Mida rohkem veres hemotsoiini ehk parasiidi Plasmodium falciparum jäärkaineid leidub, seda ulatuslikumad need on.
Loodud seade suudab nakkuse teoreetiliselt avastada isegi juhul, kui ühe mikroliitri vere kohta on nakatanud kümme rakku. Hetkel laialdaselt kasutatava tehnika jaoks peab nakatunud rakke olema vähemalt 50 rakku, kui hakkavad ilmnema ka esimesed väliselt märgatavad sümptomid. Samuti nõuab see teatavat vilumust veres leiduvaid parasiite märgata.
Ent tasub rõhutada, et töös ei analüüsitud mitte nakatunud inimeselt pärinevat, vaid laboris kasvatatud vereliblesid ja nakatatud hiirtelt pärinevat verd. Samuti vajab seade enne laiemasse kasutusse saatmist täiustamist. Hetkel on see välitingimustes kasutamiseks veel liialt suur ning arengumaade jaoks liiga kallis.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Medicine.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature Medicine