Neandertallased lõid koopaseinale abstraktset kunsti ({{commentsTotal}})

Gibraltaril asuva Gorhami koopa seinu kaunistava risti-rästi joonestiku on sinna arvatavasti vedanud neandertallase käsi. Joaquín Rodríguez-Vidal Hispaaniast Huelva ülikoolist ja ta kolleegid väidavad, et tegu on nüüdisinimesest primitiivsemateks peetavate neandertallaste abstraktse eneseväljendusega.

Seni on suurem osa teadlasi iidset koopakunsti alati just nüüdisinimese loominguks pidanud. Ent joonmuster tuli nähtavale puutumatu settekihi alt, mille seest oli varem leitud just neandertallastega seonduvaid esemeid. Esemete vanuseks hinnati 39 000 aastat. Seega, kunstiteos peab olema veel vanem. Nüüdisinimesed jõudsid Lääne-Euroopasse aga umbes 40 000 aastat tagasi.

Teadlased tegid joontest ka mikrofotosid ja jõudsid neid analüüsides järeldusele, et need olid kivisse veetud tugeva teraga korduvalt samasuunalisi tõmbeid tehes. Tõenäoliselt siis täiesti tahtliku tegevusena, mitte mingi muu toimingu kaasnähtena.

Rodríguez-Vidal ja kaasautorid kirjutavad uuringust Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. Ka muudest leiupaikadest on viimasel ajal saadud tõendeid, et neandertallaste mõttemaailm ei olnud sugugi nii algeline, kui seni on enamasti eeldatud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: PNAS



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: