Hiina internetitsensuur keskendub rahvaliikumiste tasalülitamisele
Esimese laiahaardelise Hiina Rahvavabariigi poolt rakendatava internetitsensuuri vaatluse alla võtnud eksperimentaalse uuringu kohaselt on sisu eemaldamine rangelt valikuline. Kui valitsuse ja kohalike võimude tegevuse kritiseerimine on reeglina vastuvõetav, siis nulltolerants valitseb isegi valitsust toetavate demonstratsioonidel osalemise ärgitamise suhtes.
Inimõigusorganisatsioon Freedomhouse nimetas oma kahe aasta eest ilmunud raportis Hiinat „kõige keerukamaks interneti sisu kontrollivaks süsteemiks maailmas“, kus tegelevad teabe leviku strateegilise aeglustamisega sajad tuhanded inimesed. Oletatavad seaduspärad, mille alusel kommunistlik partei informatsiooni levikut reguleerib, on olnud tuletatud peamiselt väljaspool riiki tehtavatest tähelepanekutest. Näiteks oletatakse, et tsensorid piiravad riiki kritiseeriva info levikut. Seda helgemas valguses näitava teabe levikut seevastu soodustatakse.
Hiina internetitsensuurist parema ülevaate saamiseks otsustas Harvardi poliitikateadlane Jennifer Pan koos oma kolleegide ja Hiinas elavate vabatahtlike abiga luua konto sajal erineval Hiina kõige populaarsemal sotsiaalmeedialeheküljel. Valimi hulka kuulus 97 ajaveebikeskkonda, millel postitatakse hinnanguliselt 87 protsenti kõigist postitustest.
Kokkuvõtlikult kirjutasid Pani töörühmaliikmed 2013. aastal päevakajalisemate teemade kohta 1200 artiklit. Seejuures üritasid nad võimalikult ligilähedaselt matkida sisu, mida hiinlased ise taolistes keskkondades avaldavad, et „ühiskonna normaalselt kulgu võimalikult vähe häirida“. Pärast postituste avaldamist jälgisid nad hoolikalt, mis nendega edasi juhtus. Tsensorite võrku jäi 40 protsenti artiklitest, millest 63 protsenti jäigi avaldamata.
Senisele kuvandile vaatamata lubati reeglina võimuorganeid ja neid esindavaid isikuid avalikult kritiseerida. Sama käis traditsiooniliselt tundlike teemade, näiteks Tiibeti, kohta. Töörühm oletab, et ilmuv kriitika aitab parteil riiki ja korruptsiooni paremini kontrollida ning ametlikust poliitikast liiaga kaugele kalduvaid poliitikuid välja vahetada. Hiinas leidub rohkem kui 50 000 kohalikku valitsust.
Seevastu igasuguse kollektiivset vaimu ergutava tegevuse propageerimine oli lubamatu. Isegi siis, kui postituses kutsuti inimesi üles avalikus ruumis valitsust toetama. Pan märgib kolleegidega, et nulltolerants aitab vältida olukordi, kus parteid toetav kollektiivne käitumine millekski muuks kasvab.
Kokkuvõtlikult on kitsaskohtadele tähelepanu juhtimine teataval määral lubatud, kuid nende lahendamist nõudvaid survegruppe ja rahvaliikumise üritatakse reeglina tasalülitamisele.
Lisaks sellele ostsid teadlased kohalike abiga hiina veebidomeeni ja ehitasid võlts-sotsiaalmeedia veebilehe. Seejärel hankisid nad koopia hiina veebiteenusepakkujate poolt kasutatavast tarkvarast ja palusid nende käest nõu, kuidas „võimude poolt lubamatut sisu“ kõige tõhusamalt eemaldada.
Hangitud tarkvara võimaldas automaatselt blokeeritud IP-aadressidelt postitatud või problemaatilisi väljendeid hõlmava sisu ilmumist vältida. Ent suur osa langetatavatest otsustest tehti sellegipoolest reaalsete inimeste poolt. Nagu eelnevad hiina sotsiaalmeedia kogemused näitasid, kulus mõnede postituste lubatavuse kontrollimiseks terve ööpäev.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Science