Alzheimeri tõbe üritatakse tõrjuda noorte verega ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Joshua/Yoon Hernandez/Creative Commons

Noorte neidude vere joomisega omaenda elu pikendavad vampiirid on kuulunud seni pigem gooti romaanidesse. Hiljutised loomadega tehtud katsed on aga näidanud, et noorloomade elumahlad aitavad tõepoolest vananemist aeglustada. Selle aasta oktoobris üritatakse sarnaste vereülekannetega esimest korda inimeste Alzheimeri tõbe tõrjuda.

Katseseeria, mille käigus Alzheimeri tõbe põdevatele vanemaealiste alla 30-aastaste vereplasmat siirdatakse, toimub New Scientisti teatel Ameerika Ühendriikides asuvas Stanfordi Meditsiinikoolis. Kuvandile vaatamata oli eksperimendi läbiviimiseks vajaliku loa saamine suhteliselt lihtne. Esimesi vereülekandeid üritati teha juba 17. sajandil, misläbi on nende ohutus juba ammu tõestatud. Erineb vaid ülekannete eesmärk.

Loomadega tehtud katsete tulemused on olnud seni paljutõotavad. Noorloomade veri on aidanud parandada näiteks vanade hiirte mälu ja lõhnataju ning tõsta nende vastupidavust ja lihastoonust. Samuti on suudetud vereülekannetega ravida südamevatsakeste hüpertroofiat, mille korral need punduma hakkavad.

Tõenäoliselt on noorenemisprotsesside taga CDF11'na tuntud vereplasmas leiduv signaalvalk, mille suhteline sisaldus imetajate vereringes vananedes reeglina langema hakkab. Ent kuna noorenemist võivad soodustada ka mõned teised vereplasmas leiduvad valgud, otsustas Tony Wyss-Coray juhitud Stanfordi töörühm vereplasma siirdamise kasuks.

Ülekannete tulemus peaks olema pea koheselt näha – vähemalt on äärmiselt kiiresti paranenud katseloomade kognitiivne võimekus. Kui hiirte puhul võis selle positiivset mõju märgata veel isegi kuu pärast ülekannete toimumist, jääb hetkel ebaselgeks, kas inimeste puhul võiks oodata sama häid tulemusi. Töörühma sõnul on aga mõtet teraapiavõimalusi uurida isegi juhul, kui vaimne võimekus vaid päevaks paraneb.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.
Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.