Titani juured peituvad Öpiku-Oorti pilves ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus Titani pinnast.
Kunstniku nägemus Titani pinnast. Autor/allikas: Karl Kofoed
Saturni kuu Titani atmosfääris leiduvat lämmastiku uurinud astronoomid leiavad, et valdav enamik ammooniumjääst pärineb elemendi teisendite suhtelise sisalduse põhjal Päikesüsteemi välisosast – Öpiku-Oorti pilvest. Leid vihjab, et kuu tekkis samast gaasist ja tolmust kui Päike ise.  

Kõigil keemilistel elementidel on kindel arv isotoope, millel on tuumas erinev arv neutrone, laenguta aineosakesi. Erinevate teisendite suhtest saab täpselt tuletada, kus ja millal parasjagu huvipakkuv materjal Päikesesüsteemis tekkis, kuna selle juures mängib keskset rolli kaugus Päikesest.

Katleen Mandt keskendus kaaslastega Titani atmosfääris leiduvale lämmastik-14 ja lämmastik-15 isotoobile. Astronoom uuris, kuidas kahe teisendi suhe aja jooksul muutub ning leidis, et see oli 4,6 miljardit aastat tagasi, kui kuu moodustus, pea samasugune kui tänapäeval. Samas ei ole see heas vastavuses sellega, mida Saturni lähistel oodata võiks.

Kuna ükski teada-tuntud protsess poleks töörühma sõnul tohtinud nii suurt erisust tekitada, peab ka materjal, millest Titan moodustus, pärinema mujalt. Pigem meenutab suhe Öpiku-Oorti pilve komeetidele omaseks peetavat suhet.

Teadlased on varem eeldanud, et lämmastiku tõid Maale ja Titanile samad komeedid. Uued mõõtmised kinnitavad aga, et lämmastiku teisendite suhe pole kahel taevakehal sugugi sama, mis sunnib Maa lämmastikule uut allikat otsima. Nõnda võib see pärineda samast gaasi- ja tolmukettast, millest planeet ise tekkis.

Uurimus ilmus ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Astropysical Journal Letters



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: