Titani juured peituvad Öpiku-Oorti pilves ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus Titani pinnast.
Kunstniku nägemus Titani pinnast. Autor/allikas: Karl Kofoed
Saturni kuu Titani atmosfääris leiduvat lämmastiku uurinud astronoomid leiavad, et valdav enamik ammooniumjääst pärineb elemendi teisendite suhtelise sisalduse põhjal Päikesüsteemi välisosast – Öpiku-Oorti pilvest. Leid vihjab, et kuu tekkis samast gaasist ja tolmust kui Päike ise.  

Kõigil keemilistel elementidel on kindel arv isotoope, millel on tuumas erinev arv neutrone, laenguta aineosakesi. Erinevate teisendite suhtest saab täpselt tuletada, kus ja millal parasjagu huvipakkuv materjal Päikesesüsteemis tekkis, kuna selle juures mängib keskset rolli kaugus Päikesest.

Katleen Mandt keskendus kaaslastega Titani atmosfääris leiduvale lämmastik-14 ja lämmastik-15 isotoobile. Astronoom uuris, kuidas kahe teisendi suhe aja jooksul muutub ning leidis, et see oli 4,6 miljardit aastat tagasi, kui kuu moodustus, pea samasugune kui tänapäeval. Samas ei ole see heas vastavuses sellega, mida Saturni lähistel oodata võiks.

Kuna ükski teada-tuntud protsess poleks töörühma sõnul tohtinud nii suurt erisust tekitada, peab ka materjal, millest Titan moodustus, pärinema mujalt. Pigem meenutab suhe Öpiku-Oorti pilve komeetidele omaseks peetavat suhet.

Teadlased on varem eeldanud, et lämmastiku tõid Maale ja Titanile samad komeedid. Uued mõõtmised kinnitavad aga, et lämmastiku teisendite suhe pole kahel taevakehal sugugi sama, mis sunnib Maa lämmastikule uut allikat otsima. Nõnda võib see pärineda samast gaasi- ja tolmukettast, millest planeet ise tekkis.

Uurimus ilmus ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Astropysical Journal Letters



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.