Antarktikast leiti uus loimuriliik ({{commentsTotal}})

Mopsechiniscus franciscae.
Mopsechiniscus franciscae. Autor/allikas: Sandra McInnes

Bioloogid on leidnud Antarktikast Victoria maal asuva järve kaldalt kogutud samblast uue 'väikeste veekarude' ehk loimurite hõimkonda kuuluva liigi. Tegu on esimese omalaadsega, mis kunagi lõunamandrilt leitud.

 

Loimureid oli seni märgatud pea kõikjal mujal maailmas, alates kuumadest kõrbetest lõpetades meresügavike ja kõrgete mäetippudega. Keskmiselt poole millimeetri pikkused olendid on äärmiselt vastupidavad, suutes trotsida kuuma, külma, äärmusliku rõhku, mitmeid mürke ja isegi vaakumit. Sellele vaatamata eelistavad seni leitud loimurid elada väga selgelt piiritletud keskkonnatingimustes, mida Antarktikas vaid haruharva kohtab.

Nõnda tuli siiani tundmatuks jäänud Mopsechiniscus franciscae avastamine entomoloogidele siiski väikese üllatusena. Modena ülikoolis töötava Roberto Guidetti töörühm oletab, et vastleitud liik on mandrit asustanud juba paarsada miljonit aastat, kui see veel Godwana hiidmandri osa oli. Hüpoteesile annavad tuge olendi teistest primitiivsemad tunnused.

Uurimus ilmus ajakirjas Polar Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Polar Biology



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.