Antarktikast leiti uus loimuriliik ({{commentsTotal}})

Mopsechiniscus franciscae. Autor: Sandra McInnes

Bioloogid on leidnud Antarktikast Victoria maal asuva järve kaldalt kogutud samblast uue 'väikeste veekarude' ehk loimurite hõimkonda kuuluva liigi. Tegu on esimese omalaadsega, mis kunagi lõunamandrilt leitud.

 

Loimureid oli seni märgatud pea kõikjal mujal maailmas, alates kuumadest kõrbetest lõpetades meresügavike ja kõrgete mäetippudega. Keskmiselt poole millimeetri pikkused olendid on äärmiselt vastupidavad, suutes trotsida kuuma, külma, äärmusliku rõhku, mitmeid mürke ja isegi vaakumit. Sellele vaatamata eelistavad seni leitud loimurid elada väga selgelt piiritletud keskkonnatingimustes, mida Antarktikas vaid haruharva kohtab.

Nõnda tuli siiani tundmatuks jäänud Mopsechiniscus franciscae avastamine entomoloogidele siiski väikese üllatusena. Modena ülikoolis töötava Roberto Guidetti töörühm oletab, et vastleitud liik on mandrit asustanud juba paarsada miljonit aastat, kui see veel Godwana hiidmandri osa oli. Hüpoteesile annavad tuge olendi teistest primitiivsemad tunnused.

Uurimus ilmus ajakirjas Polar Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Polar Biology



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.