VIDEO: Kuidas stressi kontrolli alla saada? ({{commentsTotal}})

Portaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Richard Meiterni (27) huvitab, miks me ei ole evolutsiooni käigus jõudnud haigestumise täieliku vältimiseni. Ning kuidas on omavahel seotud põletik ja stress?

"Oled tööl ja mõtled sellest, et tahaksid magada; tuled koju ja muretsed sellepärast, et tegid liiga vähe tööd ja ei saa pabistamise pärast magada,“ rääkis Meitern. "Samal ajal stress muudkui kuhjub.“ Säärase muretsükli lõpuks jääb inimene paratamatult haigeks ning nõiaring algab otsast. Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudis tegeleb kaheksaliikmeline uurimisrühm immuunvastusega kaasnevate tulude ja kulude välja selgitamisega. Teadlased uurivad, kuidas on omavahel seotud immuunsüsteem ja stress ning millised on immuunsüsteemi piirangud haigusega võitlemisel.

Bazuukaga stressile ja haigusele vastu
Keha ja tervist kaitsva immuunsüsteemi osad võib Meiterni sõnul kujundlikult kaheks jagada – valvuriteks bazuukade ja snaiperrelvadega. Vahid bazuukadega tulistavad suvaliselt, kaitsdes organismi huupi igasuguste haigustekitajate eest, ja vahid snaiperrelvadega sihivad konkreetseid paharette. Need on kahte tüüpi immuunsüsteemi osad, mis teaduslikumalt väljendudes tegelevad mittespetsiifilise ja spetsiifilise immuunvastusega.

Inimene teeb pidevalt tahes-tahtmata valikuid, et kuhu kasutada olevaid ressursse paigutada. Igapäevaselt tuleb valida kas ja millistesse immuunsüsteemi osadesse investeerida. Kui immuunsüsteem täie võimsusega töötab tuleb energiat mujalt kokku hoida. Näiteks magades on keha energiavajadus väiksem, mis tähendab, et immuunsüsteem saab kasutada rohkem ressursse haigustekitajatega võitlemiseks ja organismitugevdamiseks.

Rohevintide sulgede saladused
Selleks, et välja selgitada loomade pikaajalist keskmist stressitaset, mõõdavad teadlased rohevintide sulgedes stressihormooni (kortikosterooni) taset. Kuigi kortikosteroon ei ole peamine stressihormoon inimesel, on see inimese peamise stressihormooni (kortisooli) analoog mitmetes loomarühmades. Linnusulgedest stressitaseme mõõtmine võimaldab linde väga vähe häirides teada saada nende stressitaset nii looduses kui laboritingimustes.

Teadlased on märganud, et lindude stressitase on vabas looduses kõvasti kõrgem kui laboris puuris. Meitern selgitab, miks see nii on: "Me toome nad keskkonda, mis vähendab lindude stressiallikad – puudub kisklus ja süüa on lõputult.“

Teise moodusena uurivad teadlased linde vaktsineerimisele sarnasel moel. Jättes organismile mulje haigustekitaja rünnakust, ilma seda päriselt haigeks tegemata, saab näha ainult immuunsüsteemi aktiveerimisega organismile kaasnevaid kulusid. Näiteks avastasid nad sel moel, et kui organismi tekitada hetkeks põletik, ilma haigust ennast esile kutsumata, langeb pikaajaline keskmine stressitase. See kinnitab, et immuunaktivatsioon võib vähendada stressivastust reguleerivate hormoonide sekretsiooni.

Immuunvastusega kaasnevaid protsesse uuritakse selleks, et välja selgitada, miks ressursside üleküllusele vaatamata ikkagi haigeks jäädakse. “Nii võime lõpuks teada saada, kuidas haiguseid ja nendega kaasnevaid kannatusi täielikult vältida,” sõnas Meitern.

 



TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.
Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.