Kääbusgalaktikad võisid tekkida teisiti kui arvatakse ({{commentsTotal}})

Rühm astronoome väidab, et praegune levinuim galaktikate tekke teooria võib olla veidi vildakas. Marcel Pawlowski Ameerika Ühendriikide Case Western Reserve'i ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid sellisele järeldusele, kui olid analüüsinud kahe suure galaktika, Linnutee ja Andromeeda, ümber tiirlevate kaaslasgalaktikate ruumilist paiknemist.

On teada, et väga suur osa Linnutee kaaslasi tiirutab meie Galaktika ümber ühes ja samas tasandis. Just nagu Päikesesüsteemi planeedid ümber Päikese ja selgub, et sama lugu on ka Andromeeda juures. Paljud sellegi kaaslased paiknevad ühel ja samal tasapinnal. Just see aga ongi praeguse galaktikate tekke standardmudeliga vastuolus.

Selle mudeli järgi peaksid kaaslasgalaktikad paiknema juhuslikult ja liikuma juhuslikes suundades, sest galaktikad tekivad suurtest gaasipilvedest, ent need gaasipilved moodustuvad jälle niisugustes kohtades, kus asub suur tumeaine pilv. Tumeaine on teatavasti see mõistatuslik nähtamatu ollus, mida on universumis pärisainest palju rohkem ja mis oma gravitatsioonijõuga tõmbab enda poole pärisainet, muu hulgas näiteks galaktikaks kujunema hakkavat gaasi.

Ent suure tumeaine pilve sees võib siin-seal leiduda väiksemaid lokaalseid tihedamaid kohti, mis paiknevad suures pilves suhteliselt juhuslikult ja neisse kohtadesse tekivad selle mudeli järgi väiksemad galaktikad, millest saavad suure galaktika kaaslased, mis siis peaksid samuti ruumis juhuslikult jaotuma nagu rosinad saias, mitte nagu planeedid Päikese ümber..

Pawlowski ja kolleegid leiavad, et kaaslasgalaktikate tasapinnalist paigutust kahe suure galaktika juures ei saa enam panna kokkusattumuse arvele. Seetõttu tuleks võibolla uuesti au sisse tõsta vanem teooria, mille järgi on kaaslasgalaktikad tekkinud suuremate galaktikate omavahelise kokkupõrke tagajärjel.

Ent on ka teine võimalus, mille nad Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi toimetistes välja pakuvad – võibolla on meie gravitatsiooniteooria natuke vale ja hoopi seda tuleks muuta.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Vikerraadio Teadusuudis



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: