Kääbusgalaktikad võisid tekkida teisiti kui arvatakse ({{commentsTotal}})

Rühm astronoome väidab, et praegune levinuim galaktikate tekke teooria võib olla veidi vildakas. Marcel Pawlowski Ameerika Ühendriikide Case Western Reserve'i ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid sellisele järeldusele, kui olid analüüsinud kahe suure galaktika, Linnutee ja Andromeeda, ümber tiirlevate kaaslasgalaktikate ruumilist paiknemist.

On teada, et väga suur osa Linnutee kaaslasi tiirutab meie Galaktika ümber ühes ja samas tasandis. Just nagu Päikesesüsteemi planeedid ümber Päikese ja selgub, et sama lugu on ka Andromeeda juures. Paljud sellegi kaaslased paiknevad ühel ja samal tasapinnal. Just see aga ongi praeguse galaktikate tekke standardmudeliga vastuolus.

Selle mudeli järgi peaksid kaaslasgalaktikad paiknema juhuslikult ja liikuma juhuslikes suundades, sest galaktikad tekivad suurtest gaasipilvedest, ent need gaasipilved moodustuvad jälle niisugustes kohtades, kus asub suur tumeaine pilv. Tumeaine on teatavasti see mõistatuslik nähtamatu ollus, mida on universumis pärisainest palju rohkem ja mis oma gravitatsioonijõuga tõmbab enda poole pärisainet, muu hulgas näiteks galaktikaks kujunema hakkavat gaasi.

Ent suure tumeaine pilve sees võib siin-seal leiduda väiksemaid lokaalseid tihedamaid kohti, mis paiknevad suures pilves suhteliselt juhuslikult ja neisse kohtadesse tekivad selle mudeli järgi väiksemad galaktikad, millest saavad suure galaktika kaaslased, mis siis peaksid samuti ruumis juhuslikult jaotuma nagu rosinad saias, mitte nagu planeedid Päikese ümber..

Pawlowski ja kolleegid leiavad, et kaaslasgalaktikate tasapinnalist paigutust kahe suure galaktika juures ei saa enam panna kokkusattumuse arvele. Seetõttu tuleks võibolla uuesti au sisse tõsta vanem teooria, mille järgi on kaaslasgalaktikad tekkinud suuremate galaktikate omavahelise kokkupõrke tagajärjel.

Ent on ka teine võimalus, mille nad Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi toimetistes välja pakuvad – võibolla on meie gravitatsiooniteooria natuke vale ja hoopi seda tuleks muuta.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Vikerraadio Teadusuudis



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.