Kääbusgalaktikad võisid tekkida teisiti kui arvatakse ({{commentsTotal}})

Rühm astronoome väidab, et praegune levinuim galaktikate tekke teooria võib olla veidi vildakas. Marcel Pawlowski Ameerika Ühendriikide Case Western Reserve'i ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid sellisele järeldusele, kui olid analüüsinud kahe suure galaktika, Linnutee ja Andromeeda, ümber tiirlevate kaaslasgalaktikate ruumilist paiknemist.

On teada, et väga suur osa Linnutee kaaslasi tiirutab meie Galaktika ümber ühes ja samas tasandis. Just nagu Päikesesüsteemi planeedid ümber Päikese ja selgub, et sama lugu on ka Andromeeda juures. Paljud sellegi kaaslased paiknevad ühel ja samal tasapinnal. Just see aga ongi praeguse galaktikate tekke standardmudeliga vastuolus.

Selle mudeli järgi peaksid kaaslasgalaktikad paiknema juhuslikult ja liikuma juhuslikes suundades, sest galaktikad tekivad suurtest gaasipilvedest, ent need gaasipilved moodustuvad jälle niisugustes kohtades, kus asub suur tumeaine pilv. Tumeaine on teatavasti see mõistatuslik nähtamatu ollus, mida on universumis pärisainest palju rohkem ja mis oma gravitatsioonijõuga tõmbab enda poole pärisainet, muu hulgas näiteks galaktikaks kujunema hakkavat gaasi.

Ent suure tumeaine pilve sees võib siin-seal leiduda väiksemaid lokaalseid tihedamaid kohti, mis paiknevad suures pilves suhteliselt juhuslikult ja neisse kohtadesse tekivad selle mudeli järgi väiksemad galaktikad, millest saavad suure galaktika kaaslased, mis siis peaksid samuti ruumis juhuslikult jaotuma nagu rosinad saias, mitte nagu planeedid Päikese ümber..

Pawlowski ja kolleegid leiavad, et kaaslasgalaktikate tasapinnalist paigutust kahe suure galaktika juures ei saa enam panna kokkusattumuse arvele. Seetõttu tuleks võibolla uuesti au sisse tõsta vanem teooria, mille järgi on kaaslasgalaktikad tekkinud suuremate galaktikate omavahelise kokkupõrke tagajärjel.

Ent on ka teine võimalus, mille nad Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi toimetistes välja pakuvad – võibolla on meie gravitatsiooniteooria natuke vale ja hoopi seda tuleks muuta.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Vikerraadio Teadusuudis



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.