Noorloomade veri aeglustab vananemist ({{commentsTotal}})

Autor: Peter Almay/Creative Commons

Ajakirjades Nature Medicine ja Science ilmunud kolm uurimust lisavad kinnitust, et vanade hiirte vereringesse noorloomade vereplasma viimine aitab vananemise tundemärke vähemalt ajutiselt tagasi tõrjuda. Värske veri parandas nii hiirte mälu kui lõhnataju ning tõstis nende vastupidavust ja lihastoonust.

Kui hiired oskaks kirjutada, oleks alates sajandi algusest Harvardi Tüvirakuinstituudis tehtud uuringud andnud ainet ehk mitmeks gooti romaaniks. Teadlased kutsusid uuesti ellu 150 aastat tagasi loodud meetodi ja ühendasid selle abil füüsiliselt noorte ja vanade hiirte vereringe. Vanade näriliste lihaskude hakkas end seepeale noorte hiirtega võrdväärses tempos parandama. Samuti kasvas maksarakkude uuenemiskiirus. Kui vanade hiirte vananemine näis aeglustuvat, siis noored hiired ilmutasid enneaegselt vananemise tundemärke.

Toonased leiud kasvatasid taastuvmeditsiini valdkonnas hüppeliselt uurimisteema vastu huvi. Järgnevalt kinnitati, et noor veri stimuleerib sarnaselt ajurakkude ja organis leiduvate tüvirakkude uuenemist. California ja Stanfordi ülikooli teadlased leiavad värskes töös, et vereringe ühendamise tulemusel kasvab ka närvirakkude vaheliste ühenduste ja aju plastilisusega seostuvate valkude hulk. Viimane peaks hiirte kohanemisvõimet ja keskkonna mõjul tekkivate uute seoste moodustumist ergutama.

Töörühm ei suutnud paraku kindlaks teha, mis täpselt noorte hiirte veres vananemise tundemärke tagasi tõrjub. Katsetes suutsid teadlased ainult näidata, et tegu on vereplasmas leiduva valgulise ühendiga. Kuu vältel regulaarselt vereplasmasüste saanud vanemad hiired täpsemalt meenutada, kus veelabürindis peidetud puhkeplatvorm asus. Samuti mäletasid nad paremini, millises kambris nad eelnevalt elektrišokke saanud olid. Kokkuvõtlikult oli süste saanud hiirte kognitiivne võimekus kontrollgrupi omast poole parem. Plasma enne süsti kuumutamine sarnaste tulemusteni aga ei viinud.

Ajakirjas Science ilmunud uurimuste autorid võtsid vaatluse alla konkreetse vereplasmas leiduva signaalmolekuli CDF11. Üks Harvardi ülikooli töörühmadest uuris selle mõju ajuosale, mis osaleb lõhnade tajumises. Värske veri viis verevarustuse paranemiseni, mis ergutas ka uute närvirakkude teket. Näriliste lõhnataju hakkas nende haistesibulasse jõudmisel paranema. Ühte vananemise sümptomit suudeti oluliselt leevendada.

Teine Harvardi teadlaste töörühm leidis, et CDF11 aitab lihaseid tugevdada ja uuendada, tõstes sellega nende toonust. Ühendi manustamisega kaasnevalt hakati vanade tüvirakkude pärilikkusainet parandama. Samuti näisid lihasrakkude jõujaamad – mitokondrid – noorenema. Kokkuvõtlikult suutsid hiired linttrenazööril joosta keskmiselt 35 minuti asemel 57 minutit.

Nii loodavad töörühmad, et veres peitub lahendus mitmete vananemisega seostavate sümptomite leevendamiseks. See ei tähenda aga, et Dracula käitumismallid adopteerimine tulevikus teadusliku õigustuse saaksid. Pigem isoleeritakse verest üks või mitu ühendit, mis juba iseeneses töödes nähtud paranemismärkideni viivad.

Uurimused ilmusid ajakirjas Science (1; 2) ja Nature Medicine.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.