Noorloomade veri aeglustab vananemist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Peter Almay/Creative Commons

Ajakirjades Nature Medicine ja Science ilmunud kolm uurimust lisavad kinnitust, et vanade hiirte vereringesse noorloomade vereplasma viimine aitab vananemise tundemärke vähemalt ajutiselt tagasi tõrjuda. Värske veri parandas nii hiirte mälu kui lõhnataju ning tõstis nende vastupidavust ja lihastoonust.

Kui hiired oskaks kirjutada, oleks alates sajandi algusest Harvardi Tüvirakuinstituudis tehtud uuringud andnud ainet ehk mitmeks gooti romaaniks. Teadlased kutsusid uuesti ellu 150 aastat tagasi loodud meetodi ja ühendasid selle abil füüsiliselt noorte ja vanade hiirte vereringe. Vanade näriliste lihaskude hakkas end seepeale noorte hiirtega võrdväärses tempos parandama. Samuti kasvas maksarakkude uuenemiskiirus. Kui vanade hiirte vananemine näis aeglustuvat, siis noored hiired ilmutasid enneaegselt vananemise tundemärke.

Toonased leiud kasvatasid taastuvmeditsiini valdkonnas hüppeliselt uurimisteema vastu huvi. Järgnevalt kinnitati, et noor veri stimuleerib sarnaselt ajurakkude ja organis leiduvate tüvirakkude uuenemist. California ja Stanfordi ülikooli teadlased leiavad värskes töös, et vereringe ühendamise tulemusel kasvab ka närvirakkude vaheliste ühenduste ja aju plastilisusega seostuvate valkude hulk. Viimane peaks hiirte kohanemisvõimet ja keskkonna mõjul tekkivate uute seoste moodustumist ergutama.

Töörühm ei suutnud paraku kindlaks teha, mis täpselt noorte hiirte veres vananemise tundemärke tagasi tõrjub. Katsetes suutsid teadlased ainult näidata, et tegu on vereplasmas leiduva valgulise ühendiga. Kuu vältel regulaarselt vereplasmasüste saanud vanemad hiired täpsemalt meenutada, kus veelabürindis peidetud puhkeplatvorm asus. Samuti mäletasid nad paremini, millises kambris nad eelnevalt elektrišokke saanud olid. Kokkuvõtlikult oli süste saanud hiirte kognitiivne võimekus kontrollgrupi omast poole parem. Plasma enne süsti kuumutamine sarnaste tulemusteni aga ei viinud.

Ajakirjas Science ilmunud uurimuste autorid võtsid vaatluse alla konkreetse vereplasmas leiduva signaalmolekuli CDF11. Üks Harvardi ülikooli töörühmadest uuris selle mõju ajuosale, mis osaleb lõhnade tajumises. Värske veri viis verevarustuse paranemiseni, mis ergutas ka uute närvirakkude teket. Näriliste lõhnataju hakkas nende haistesibulasse jõudmisel paranema. Ühte vananemise sümptomit suudeti oluliselt leevendada.

Teine Harvardi teadlaste töörühm leidis, et CDF11 aitab lihaseid tugevdada ja uuendada, tõstes sellega nende toonust. Ühendi manustamisega kaasnevalt hakati vanade tüvirakkude pärilikkusainet parandama. Samuti näisid lihasrakkude jõujaamad – mitokondrid – noorenema. Kokkuvõtlikult suutsid hiired linttrenazööril joosta keskmiselt 35 minuti asemel 57 minutit.

Nii loodavad töörühmad, et veres peitub lahendus mitmete vananemisega seostavate sümptomite leevendamiseks. See ei tähenda aga, et Dracula käitumismallid adopteerimine tulevikus teadusliku õigustuse saaksid. Pigem isoleeritakse verest üks või mitu ühendit, mis juba iseeneses töödes nähtud paranemismärkideni viivad.

Uurimused ilmusid ajakirjas Science (1; 2) ja Nature Medicine.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.