Lihtne trikk oleks püramiidide ehitamist hõlbustanud
Püramiidide, Babüloni rippuvate aedade ning teiste antiikaja hiidehitiste rajamine võib toonast tehnoloogilist taset arvestades näida kujuteldamatuna. Püramiidide ehitamiseks kasutatud kiviblokkide lohistamist uurinud füüsikud leiavad, et ehitust võisid hõlbustada lihtne trikk – liiva niisutamine kahandab pindadevahelist hõõrdumist kuni poole võrra.
Hõõrdeteguri vähenemise taga näib olevat sama nähtus, mis liivalosside ehitamise võimalikuks muudab. Üksikute liivaterade vahele tekivad kapillaarsed sillad, mis neid liimina koos hoiavad. Daniel Bonni töörühm leidis katseliselt, et liiva märjutamine muutis seda jäigemaks ja vähendas sellel veetava kelgu ette tekkivate liivahunnikute suurust. Viimase tõttu kahanes ka kelgu liikuma panemiseks rakendatava jõu suurus ning pinna hõõrdetegur.
Liiva liigsel märgumisel hakkas hõõrdetegur aga taas kasvama, kuna liiv saab veest küllastatud. Kapillaarsed sillad hakkavad ühinema, et siis sootuks kaduda. Sarnaselt ei saa liivalosside ehitamiseks liiga vedelat muda kasutada.
Püramiidiehitajate õnneks on Egiptuse kõrbetes leiduva liiva moodustava terakesed erineva suurusega. Niisutamisel ilmnev hõõrdeteguri langus on sama suurte kübemete puhul väiksem, kuna see ei võimalda liiva nii tihedalt kokku pakkida.
Kuigi uurimuse algseks eesmärgiks oli otsida tõhusamaid viise teralise materjali transportimiseks, pole viide püramiidide ehitamisele võetud selgest taevast. Füüsikud viitavad pea neli tuhat aastat tagasi elanud vaarao Djehutihotepi hauakambris leiduvale pildile, kus hulk inimesi kelgul kiiglaslikku kuju lohistavad. Üks kujudest kallab kelgu ette aga mingit sorti vedelikku.
Uurimus ilmus ajakirjas Physical Review Letters.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Phys. Rev. Letters