Puuki tasub tunda ({{commentsTotal}})

Puugid pälviksid Eesti kõige ebameeldivamate loomade edetabeli esikolmikus kindlasti koha. Neid kardetakse õigusega. Putukate levitatud haigused toovad ränki inimlikke tragöödiaid.

Puugi elutsükli pikkus on kaks aastat. Suve esimesel poolel peab vastne leidma linnu või hiire, kelle külge kinnituda ning verd imeda, et nümfiks moonduda. Sügisel peab ta leidma uue peremeeslooma, kelle verest toituda ning seejärel täiskasvanuks saada. Järgmise aasta kevadel muneb emane 2000-3000 muna.

Putukad on rahulikud, kuid järjekindlad. Puugid võivad 20-60 sentimeetri kõrgusel samas paigas õige peremeeslooma möödumist oodata päevi ja isegi nädalaid. „Kui on näiteks rada, siis ta tunneb ära lõhna, vibratsiooni, CO2 järgi, et siin on loomade või inimeste suurem kontsentratsioon, siis sinna ta tasakesi ronib ja jääb ootama,“selgitas entomoloogist Aleksander Pototski

Kui puuk õiges kohas naha külge klammerdub ja imikäsnaga vere imemiseks sellesse augu puurib, toimetab ta oma süljega nahale ka valuvaigistavaid ühendeid, mistõttu loomad hammustust ennast ei tunne. „Samas viib ta süljega haava ka baktereid ja viirusi,“ nentis putukauurija.

Eestis leidub võsa- ja laanepuuke. Kuigi liikidel silmatorkavaid erinevusi pole, on neil veidi erinev eluviis ja leviala. Laanepuugi peamine leviala jääb Siberi aladele, misläbi võib laanepuuke Eestis kohata vaid riigi ida- ja kaguosas. Võsapuuki võib leida kõikjal Eestis. Haigusi kannavad aga mõlemad liigid.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: