Puuki tasub tunda ({{commentsTotal}})

Puugid pälviksid Eesti kõige ebameeldivamate loomade edetabeli esikolmikus kindlasti koha. Neid kardetakse õigusega. Putukate levitatud haigused toovad ränki inimlikke tragöödiaid.

Puugi elutsükli pikkus on kaks aastat. Suve esimesel poolel peab vastne leidma linnu või hiire, kelle külge kinnituda ning verd imeda, et nümfiks moonduda. Sügisel peab ta leidma uue peremeeslooma, kelle verest toituda ning seejärel täiskasvanuks saada. Järgmise aasta kevadel muneb emane 2000-3000 muna.

Putukad on rahulikud, kuid järjekindlad. Puugid võivad 20-60 sentimeetri kõrgusel samas paigas õige peremeeslooma möödumist oodata päevi ja isegi nädalaid. „Kui on näiteks rada, siis ta tunneb ära lõhna, vibratsiooni, CO2 järgi, et siin on loomade või inimeste suurem kontsentratsioon, siis sinna ta tasakesi ronib ja jääb ootama,“selgitas entomoloogist Aleksander Pototski

Kui puuk õiges kohas naha külge klammerdub ja imikäsnaga vere imemiseks sellesse augu puurib, toimetab ta oma süljega nahale ka valuvaigistavaid ühendeid, mistõttu loomad hammustust ennast ei tunne. „Samas viib ta süljega haava ka baktereid ja viirusi,“ nentis putukauurija.

Eestis leidub võsa- ja laanepuuke. Kuigi liikidel silmatorkavaid erinevusi pole, on neil veidi erinev eluviis ja leviala. Laanepuugi peamine leviala jääb Siberi aladele, misläbi võib laanepuuke Eestis kohata vaid riigi ida- ja kaguosas. Võsapuuki võib leida kõikjal Eestis. Haigusi kannavad aga mõlemad liigid.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.