Puuki tasub tunda ({{commentsTotal}})

Puugid pälviksid Eesti kõige ebameeldivamate loomade edetabeli esikolmikus kindlasti koha. Neid kardetakse õigusega. Putukate levitatud haigused toovad ränki inimlikke tragöödiaid.

Puugi elutsükli pikkus on kaks aastat. Suve esimesel poolel peab vastne leidma linnu või hiire, kelle külge kinnituda ning verd imeda, et nümfiks moonduda. Sügisel peab ta leidma uue peremeeslooma, kelle verest toituda ning seejärel täiskasvanuks saada. Järgmise aasta kevadel muneb emane 2000-3000 muna.

Putukad on rahulikud, kuid järjekindlad. Puugid võivad 20-60 sentimeetri kõrgusel samas paigas õige peremeeslooma möödumist oodata päevi ja isegi nädalaid. „Kui on näiteks rada, siis ta tunneb ära lõhna, vibratsiooni, CO2 järgi, et siin on loomade või inimeste suurem kontsentratsioon, siis sinna ta tasakesi ronib ja jääb ootama,“selgitas entomoloogist Aleksander Pototski

Kui puuk õiges kohas naha külge klammerdub ja imikäsnaga vere imemiseks sellesse augu puurib, toimetab ta oma süljega nahale ka valuvaigistavaid ühendeid, mistõttu loomad hammustust ennast ei tunne. „Samas viib ta süljega haava ka baktereid ja viirusi,“ nentis putukauurija.

Eestis leidub võsa- ja laanepuuke. Kuigi liikidel silmatorkavaid erinevusi pole, on neil veidi erinev eluviis ja leviala. Laanepuugi peamine leviala jääb Siberi aladele, misläbi võib laanepuuke Eestis kohata vaid riigi ida- ja kaguosas. Võsapuuki võib leida kõikjal Eestis. Haigusi kannavad aga mõlemad liigid.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.