Vihmaussid toodavad musta kulda ({{commentsTotal}})

Pärnumaal kasvab endises pullilaudas 30 miljonit spetsiaalselt biohuumuse massiliseks tootmiseks aretatud sõnnikuussi. Biohuumus ehk vihmaussisõnnik on aednike seas kõrges hinnas, kuna paneb taimed paremini kasvama.

Ussid toimetavad aunade pealmises kihis, kus leidub nende toit. Aunade sisemusse koguneb huumus ehk valmistoodang. Võrreldes vabas looduses elavate liigikaaslastega on usside asustustihedus ussifarmis tunduvalt suurem. Kui tavaliselt leidub viljakas mullas ruutmeetri kohta kuni tuhat vihmaussi, siis ussifarmis küündib näitaja 5-20 tuhandeni. Vihmaussidele sobib söögiks igasugune koduloomade sõnnik, põhimõtteliselt kõlbab söögiks ükskõik milline orgaaniline jääde, sh reoveejaamade muda.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži mullabioloogia laboris mullabioloogi Mari Ivaski sõnul ei sobi biohuumuse tootmiseks kõik vihmaussid. Eelistatud on rohkem orgaanilist ainet vajavad sõnnikuussid, kes tavalises peenramullas suisa nälga jääksid. „Teine asi on see, et neile meeldib, kui neid on palju ja koos. Iga liik seda ei talu,“ märkis Ivask. Samuti erineb liigiti huumuse tootmise kiirus.

Venelased on nimetanud biohuumust uueks mustaks kullaks – ka Eestis maksab kaks liitrit huumust veidi üle kahe euro. Uute tootjate lisandumisel peaks hind aga langema hakkama. Vihmausse ei saa kasutada ainult huumuse tootmiseks. Neist endist toodetakse mujal maailmas näiteks valku ja ravimeid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.