Vihmaussid toodavad musta kulda ({{commentsTotal}})

Pärnumaal kasvab endises pullilaudas 30 miljonit spetsiaalselt biohuumuse massiliseks tootmiseks aretatud sõnnikuussi. Biohuumus ehk vihmaussisõnnik on aednike seas kõrges hinnas, kuna paneb taimed paremini kasvama.

Ussid toimetavad aunade pealmises kihis, kus leidub nende toit. Aunade sisemusse koguneb huumus ehk valmistoodang. Võrreldes vabas looduses elavate liigikaaslastega on usside asustustihedus ussifarmis tunduvalt suurem. Kui tavaliselt leidub viljakas mullas ruutmeetri kohta kuni tuhat vihmaussi, siis ussifarmis küündib näitaja 5-20 tuhandeni. Vihmaussidele sobib söögiks igasugune koduloomade sõnnik, põhimõtteliselt kõlbab söögiks ükskõik milline orgaaniline jääde, sh reoveejaamade muda.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži mullabioloogia laboris mullabioloogi Mari Ivaski sõnul ei sobi biohuumuse tootmiseks kõik vihmaussid. Eelistatud on rohkem orgaanilist ainet vajavad sõnnikuussid, kes tavalises peenramullas suisa nälga jääksid. „Teine asi on see, et neile meeldib, kui neid on palju ja koos. Iga liik seda ei talu,“ märkis Ivask. Samuti erineb liigiti huumuse tootmise kiirus.

Venelased on nimetanud biohuumust uueks mustaks kullaks – ka Eestis maksab kaks liitrit huumust veidi üle kahe euro. Uute tootjate lisandumisel peaks hind aga langema hakkama. Vihmausse ei saa kasutada ainult huumuse tootmiseks. Neist endist toodetakse mujal maailmas näiteks valku ja ravimeid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.