Vihmaussid toodavad musta kulda ({{commentsTotal}})

Pärnumaal kasvab endises pullilaudas 30 miljonit spetsiaalselt biohuumuse massiliseks tootmiseks aretatud sõnnikuussi. Biohuumus ehk vihmaussisõnnik on aednike seas kõrges hinnas, kuna paneb taimed paremini kasvama.

Ussid toimetavad aunade pealmises kihis, kus leidub nende toit. Aunade sisemusse koguneb huumus ehk valmistoodang. Võrreldes vabas looduses elavate liigikaaslastega on usside asustustihedus ussifarmis tunduvalt suurem. Kui tavaliselt leidub viljakas mullas ruutmeetri kohta kuni tuhat vihmaussi, siis ussifarmis küündib näitaja 5-20 tuhandeni. Vihmaussidele sobib söögiks igasugune koduloomade sõnnik, põhimõtteliselt kõlbab söögiks ükskõik milline orgaaniline jääde, sh reoveejaamade muda.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži mullabioloogia laboris mullabioloogi Mari Ivaski sõnul ei sobi biohuumuse tootmiseks kõik vihmaussid. Eelistatud on rohkem orgaanilist ainet vajavad sõnnikuussid, kes tavalises peenramullas suisa nälga jääksid. „Teine asi on see, et neile meeldib, kui neid on palju ja koos. Iga liik seda ei talu,“ märkis Ivask. Samuti erineb liigiti huumuse tootmise kiirus.

Venelased on nimetanud biohuumust uueks mustaks kullaks – ka Eestis maksab kaks liitrit huumust veidi üle kahe euro. Uute tootjate lisandumisel peaks hind aga langema hakkama. Vihmausse ei saa kasutada ainult huumuse tootmiseks. Neist endist toodetakse mujal maailmas näiteks valku ja ravimeid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.