Eesti esimene ökodukt on põtrade kevadise rände ootel ({{commentsTotal}})

Eestis on seoses suuremate transpordikoridoride rajamisega kerkimas vajadus loomade teeületuskohtade järgi. Populatsioonide killustumist aitavad vältida nii ökoduktid kui loomatunnelid.

Eesti esimene ökodukt valmis eelmisel aastal Tallinn-Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigul. „Esimene ökodukt on ennekõike mõeldud põdrale. Selles samas kohas on põtrade sesoonse rände koridor,“ tutvustas keskkonnaagentuuri looduskaitse osakonna elurikkuse spetsialist Lauri Klein ökodukti peamist rajamispõhjust. Põtrade toidubaas on aastaajati erinev, mistõttu liiguvad nad talveks okasmetsadesse ja suveks tagasi lehtmetsadesse.

Kleini sõnul on eelnevatel aastatel Aruvalla-Kose rohelise silla lähistel nähtud kaks korda aastas paari nädala vältel sadu põtru. „Kuidas see toimima hakkab ning kas siit hakkab ka ühel hetkel sadu põtru käima, seda me veel ei tea,“ tõdes spetsialist ökodukti tõhusust kommenteerides.

Loodusuurijad on eelnevalt välja selgitanud, et loomadele on suurimaks ohumärgiks ebaloomulikult horisontaalne joon. Seetõttu peab ökodukt olema võimalikult tasapinnaline, et kodune mets teiselt poolt vastu paistaks. Eesti lauskmaa tingimuste tõttu on aga seda tihti keeruline teostada. Lisaks võib rohelistel sildadel kohata risuvalle, mis muudab selle ületamise väiksematele loomadele, näiteks hiirlastele, närilistele, kärpidele ja nirkidele, ohutumaks.

Ökoduktide peamiseks eesmärgiks on populatsioonide killustumise vältimine, mis viib tihti pikema aja jooksul populatsiooni hävimiseni. Alternatiivselt saab seda vältida teede ümber metsade ehitamisega või üritada uute elupaikade rajamisega kaotust kompenseerida.

Paljudele liikidele sobivad ka tee alla rajatavad loomatunnelid. „See lahendus on mõeldud välja kõikidele, välja arvatud suured sõralised, põdrad, kitsed, metssead ja ka karu tõenäoliselt seda väga ei kasuta,“ selgitas Klein.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.