Eesti esimene ökodukt on põtrade kevadise rände ootel ({{commentsTotal}})

Eestis on seoses suuremate transpordikoridoride rajamisega kerkimas vajadus loomade teeületuskohtade järgi. Populatsioonide killustumist aitavad vältida nii ökoduktid kui loomatunnelid.

Eesti esimene ökodukt valmis eelmisel aastal Tallinn-Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigul. „Esimene ökodukt on ennekõike mõeldud põdrale. Selles samas kohas on põtrade sesoonse rände koridor,“ tutvustas keskkonnaagentuuri looduskaitse osakonna elurikkuse spetsialist Lauri Klein ökodukti peamist rajamispõhjust. Põtrade toidubaas on aastaajati erinev, mistõttu liiguvad nad talveks okasmetsadesse ja suveks tagasi lehtmetsadesse.

Kleini sõnul on eelnevatel aastatel Aruvalla-Kose rohelise silla lähistel nähtud kaks korda aastas paari nädala vältel sadu põtru. „Kuidas see toimima hakkab ning kas siit hakkab ka ühel hetkel sadu põtru käima, seda me veel ei tea,“ tõdes spetsialist ökodukti tõhusust kommenteerides.

Loodusuurijad on eelnevalt välja selgitanud, et loomadele on suurimaks ohumärgiks ebaloomulikult horisontaalne joon. Seetõttu peab ökodukt olema võimalikult tasapinnaline, et kodune mets teiselt poolt vastu paistaks. Eesti lauskmaa tingimuste tõttu on aga seda tihti keeruline teostada. Lisaks võib rohelistel sildadel kohata risuvalle, mis muudab selle ületamise väiksematele loomadele, näiteks hiirlastele, närilistele, kärpidele ja nirkidele, ohutumaks.

Ökoduktide peamiseks eesmärgiks on populatsioonide killustumise vältimine, mis viib tihti pikema aja jooksul populatsiooni hävimiseni. Alternatiivselt saab seda vältida teede ümber metsade ehitamisega või üritada uute elupaikade rajamisega kaotust kompenseerida.

Paljudele liikidele sobivad ka tee alla rajatavad loomatunnelid. „See lahendus on mõeldud välja kõikidele, välja arvatud suured sõralised, põdrad, kitsed, metssead ja ka karu tõenäoliselt seda väga ei kasuta,“ selgitas Klein.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.