Eesti esimene ökodukt on põtrade kevadise rände ootel ({{commentsTotal}})

Eestis on seoses suuremate transpordikoridoride rajamisega kerkimas vajadus loomade teeületuskohtade järgi. Populatsioonide killustumist aitavad vältida nii ökoduktid kui loomatunnelid.

Eesti esimene ökodukt valmis eelmisel aastal Tallinn-Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigul. „Esimene ökodukt on ennekõike mõeldud põdrale. Selles samas kohas on põtrade sesoonse rände koridor,“ tutvustas keskkonnaagentuuri looduskaitse osakonna elurikkuse spetsialist Lauri Klein ökodukti peamist rajamispõhjust. Põtrade toidubaas on aastaajati erinev, mistõttu liiguvad nad talveks okasmetsadesse ja suveks tagasi lehtmetsadesse.

Kleini sõnul on eelnevatel aastatel Aruvalla-Kose rohelise silla lähistel nähtud kaks korda aastas paari nädala vältel sadu põtru. „Kuidas see toimima hakkab ning kas siit hakkab ka ühel hetkel sadu põtru käima, seda me veel ei tea,“ tõdes spetsialist ökodukti tõhusust kommenteerides.

Loodusuurijad on eelnevalt välja selgitanud, et loomadele on suurimaks ohumärgiks ebaloomulikult horisontaalne joon. Seetõttu peab ökodukt olema võimalikult tasapinnaline, et kodune mets teiselt poolt vastu paistaks. Eesti lauskmaa tingimuste tõttu on aga seda tihti keeruline teostada. Lisaks võib rohelistel sildadel kohata risuvalle, mis muudab selle ületamise väiksematele loomadele, näiteks hiirlastele, närilistele, kärpidele ja nirkidele, ohutumaks.

Ökoduktide peamiseks eesmärgiks on populatsioonide killustumise vältimine, mis viib tihti pikema aja jooksul populatsiooni hävimiseni. Alternatiivselt saab seda vältida teede ümber metsade ehitamisega või üritada uute elupaikade rajamisega kaotust kompenseerida.

Paljudele liikidele sobivad ka tee alla rajatavad loomatunnelid. „See lahendus on mõeldud välja kõikidele, välja arvatud suured sõralised, põdrad, kitsed, metssead ja ka karu tõenäoliselt seda väga ei kasuta,“ selgitas Klein.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.