Eesti esimene ökodukt on põtrade kevadise rände ootel ({{commentsTotal}})

Eestis on seoses suuremate transpordikoridoride rajamisega kerkimas vajadus loomade teeületuskohtade järgi. Populatsioonide killustumist aitavad vältida nii ökoduktid kui loomatunnelid.

Eesti esimene ökodukt valmis eelmisel aastal Tallinn-Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigul. „Esimene ökodukt on ennekõike mõeldud põdrale. Selles samas kohas on põtrade sesoonse rände koridor,“ tutvustas keskkonnaagentuuri looduskaitse osakonna elurikkuse spetsialist Lauri Klein ökodukti peamist rajamispõhjust. Põtrade toidubaas on aastaajati erinev, mistõttu liiguvad nad talveks okasmetsadesse ja suveks tagasi lehtmetsadesse.

Kleini sõnul on eelnevatel aastatel Aruvalla-Kose rohelise silla lähistel nähtud kaks korda aastas paari nädala vältel sadu põtru. „Kuidas see toimima hakkab ning kas siit hakkab ka ühel hetkel sadu põtru käima, seda me veel ei tea,“ tõdes spetsialist ökodukti tõhusust kommenteerides.

Loodusuurijad on eelnevalt välja selgitanud, et loomadele on suurimaks ohumärgiks ebaloomulikult horisontaalne joon. Seetõttu peab ökodukt olema võimalikult tasapinnaline, et kodune mets teiselt poolt vastu paistaks. Eesti lauskmaa tingimuste tõttu on aga seda tihti keeruline teostada. Lisaks võib rohelistel sildadel kohata risuvalle, mis muudab selle ületamise väiksematele loomadele, näiteks hiirlastele, närilistele, kärpidele ja nirkidele, ohutumaks.

Ökoduktide peamiseks eesmärgiks on populatsioonide killustumise vältimine, mis viib tihti pikema aja jooksul populatsiooni hävimiseni. Alternatiivselt saab seda vältida teede ümber metsade ehitamisega või üritada uute elupaikade rajamisega kaotust kompenseerida.

Paljudele liikidele sobivad ka tee alla rajatavad loomatunnelid. „See lahendus on mõeldud välja kõikidele, välja arvatud suured sõralised, põdrad, kitsed, metssead ja ka karu tõenäoliselt seda väga ei kasuta,“ selgitas Klein.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: