Sõnajalad said valgusgeeni kõdersammaldelt
Miljonite aastate eest, kui loomariiki valitsesid saurused, algas taimeriigis õistaimede võidukäik. Senisest suuremasse konkurentsi sattunud sõnajalad oleksid võinud õitsevate võistlejate varjus täiesti hääbuda, sest võistlejate varju jäid sõnajalad sõna otseses mõttes. Aga nad ei hääbunud mitte, sest said endale uue geeni, mis aitas neil väheses valguses vastu pidada.
Ameerika teadlased väidavad nüüd, et selle geeni haarasid sõnajalad endale teistelt õiteta taimedelt, nimelt sammalde sugulastelt, väikestelt kõdersammaltaimedelt. Niinimetatud neokroomi geen aitas sõnajalgadel tõhusamalt tuvastada punakat tooni valgust, mis tuleb metsalehestikust paremini läbi kui näiteks sinine toon, millele reageerib ja mille suunas sirutub kasvama suurem osa muid taimi. Neokroomi geen on ainulaadne selle poolest, et teeb taime ühekorraga tundlikuks nii sinise kui ka punase valguse suhtes.
Fay-Wei Li Duke'i Ülikoolist ja ta kolleegid asusid välja selgitama, kuidas sõnajalad endale selle geeni õigupoolest said. Nad analüüsisid maismaataimede ja vetikate põlvnemissuhteid ja püüdsid välja selgitada ka erisugustel taimedel esinevate valgustundlike geenide päritoluseoseid.
Analüüs näitas, et sõnajalgade ja kõdersammalde kaugelt ühiselt eellaselt see neokroomi geen vaevalt küll põlvneb, sest siis peaks teda leiduma ka väga paljudes teistes taimerühmades, aga ei leidu. Ei tundunud ka sugugi usutav, et niivõrd ebatavaline geen oleks tekkinud sõnajalgadel ja kõdersammaldel teineteisest sõltumatult.
Jäi üle kolmas võimalus: sõnajalad on geeni kõdersammaldelt pihta pannud. Selle võimaluse poolt kõneles asjaolu, et sõnajalgadele iseloomulikud neokroomigeeni versioonid sobituvad ülihästi ühte kindlasse kohta kõdersammaltaimede neokroomigeenide põlvnemispuus.
Geenide vahetus on laialt levinud bakterite vahel. Taimedel on seda nähtust veel üsna vähe uuritud. Aga et nähtus olemas on, seda näitab nüüd seesama uuringki, mis on avaldatud Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oideraa
Allikas: Vikerraadio Teadusuudis