Rail Baltic eraldaks Lääne-Eesti loomad muust Eestist ({{commentsTotal}})

Looduskaitsjad on tõsiselt mures, et Rail Baltic võib tekitada Lääne-Eesti loomade ja ülejäänud mandri vahele Suurt Hiina Müüri meenutava tõkke. Loomapopulatsioonid jääksid isolatsiooni ja vajalik verevahetus oleks takistatud.

 

Raudtee rajamine mõjutaks loomi nii populatsiooni kui indiviidi tasandil. Metsloomi hukkub raudteede ületamisel ka praegu, kuid samas saavad loomad raudteed vabalt valitud kohas ületada. Rail Baltica puhul oleks aga otseste ohvrite vähendamiseks trass taradega piiratud

„Ühelt poolt vähendavad need loomasurmade võimalust. Teiselt poolt see mõju – üksikindiviidide hukkumine raudteedel /.../ populatsioonile negatiivset mõju reeglina ei avalda, kui see mõju väga tihe ei ole. Selline barjääride tegemine – see mõju võib väga pikaajaline olla ja mõjuda ka populatsioonidele väga negatiivselt,“ selgitas Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil saates "Osoon".

„Rail Baltic ehk raudtee iseenesest ei ole see takistus või probleem, mida mina niivõrd näen, kuivõrd just see totaalne tarastamine, mis tõmbabki Eesti n-ö pooleks ja eraldab Lääne-Eesti muust Eestist,“ lisas Männil.

Kõige rohkem mõjutab see tema hinnangul suure territooriumi vajadusega liike, näiteks suurkiskjaid. Huntidel, karudel ja ilvestel on oma kindel territoorium, kust nad toitu otsivad. Ületamatu tõkke tekkimisel peavad nad oma territooriumi põhjalikult ümber paigutama ja tavapärast käitumist muutma. Sama kehtib liikide kohta, kelle talvised ja suvised toitumisalad erinevates piirkondades asuvad.

Kõige teravamaks probleemiks on Männili sõnul aga geneetilise mitmekesisuse vähenemine „Kõikidel loomadel, justnimelt noorloomadel, kes iseseisvuvad, nemad hakkavad otsima oma uusi elupaiku ja võivad rännata väga pikki maid. /.../ Üheks põhjuseks on väljakujunenud instinkt, et mitte jääda poegima oma vanale territooriumile, et ei tekiks suguluspaaritumist,“ märkis ta.

Keskkonnamõjude hindamiseks on teostatud eluslooduse uuring, milles toodi välja probleemseid kohti ja soovitati vältimis- leevendus ja hüvitusmeetmeid, et mõju loodusele minimaalne oleks. Ajaperiood, mille vältel uuringut läbi viidi, oli aga küllaltki lühike.

„Suures mastaabis üks olulisemaid konfliktkohti on Raplamaa, kus planeeritav raudteetrass jookseb läbi Kesk-Eesti metsavööndi, kus on nii loomade elupaigad kui ka suure ulatusega liikumiskoridor. Uuringu põhjal selguski, et kõige rohkem probleeme selle raudteega seoses on seotud maismaaimetajatega ja populatsioonide killustumisega,“ kinnitas looduskeskkonna uuringute vastutav ekspert Jaanus Remm.

Uuringus soovitatakse seetõttu 200-kilomeetrise Tallinn-Ikla lõigule rajada keskmiselt üks suur loomade ülepääs iga kümne kilomeetri kohta. Pelgalt ökoduktide rajamisest aga Männili sõnul ei piisa. „See on ikkagi leevendusmeede. Mingil määral see leevendab olukorda, aga samal ajal võiks kaaluda hoopis vältimismeetodeid ehk vähendada mõningal määral sõidukiirust, kus kaotataks võibolla selle trassi jooksul paarkümmend minutit ajas. /.../ Me ei pea enam üldsegi ehitama tarasid sinna ümber,“ pakkus Männil alternatiivi.

Vaata saadet „Osoon“ ETV kodulehel.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.