Rail Baltic eraldaks Lääne-Eesti loomad muust Eestist ({{commentsTotal}})

Looduskaitsjad on tõsiselt mures, et Rail Baltic võib tekitada Lääne-Eesti loomade ja ülejäänud mandri vahele Suurt Hiina Müüri meenutava tõkke. Loomapopulatsioonid jääksid isolatsiooni ja vajalik verevahetus oleks takistatud.

 

Raudtee rajamine mõjutaks loomi nii populatsiooni kui indiviidi tasandil. Metsloomi hukkub raudteede ületamisel ka praegu, kuid samas saavad loomad raudteed vabalt valitud kohas ületada. Rail Baltica puhul oleks aga otseste ohvrite vähendamiseks trass taradega piiratud

„Ühelt poolt vähendavad need loomasurmade võimalust. Teiselt poolt see mõju – üksikindiviidide hukkumine raudteedel /.../ populatsioonile negatiivset mõju reeglina ei avalda, kui see mõju väga tihe ei ole. Selline barjääride tegemine – see mõju võib väga pikaajaline olla ja mõjuda ka populatsioonidele väga negatiivselt,“ selgitas Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil saates "Osoon".

„Rail Baltic ehk raudtee iseenesest ei ole see takistus või probleem, mida mina niivõrd näen, kuivõrd just see totaalne tarastamine, mis tõmbabki Eesti n-ö pooleks ja eraldab Lääne-Eesti muust Eestist,“ lisas Männil.

Kõige rohkem mõjutab see tema hinnangul suure territooriumi vajadusega liike, näiteks suurkiskjaid. Huntidel, karudel ja ilvestel on oma kindel territoorium, kust nad toitu otsivad. Ületamatu tõkke tekkimisel peavad nad oma territooriumi põhjalikult ümber paigutama ja tavapärast käitumist muutma. Sama kehtib liikide kohta, kelle talvised ja suvised toitumisalad erinevates piirkondades asuvad.

Kõige teravamaks probleemiks on Männili sõnul aga geneetilise mitmekesisuse vähenemine „Kõikidel loomadel, justnimelt noorloomadel, kes iseseisvuvad, nemad hakkavad otsima oma uusi elupaiku ja võivad rännata väga pikki maid. /.../ Üheks põhjuseks on väljakujunenud instinkt, et mitte jääda poegima oma vanale territooriumile, et ei tekiks suguluspaaritumist,“ märkis ta.

Keskkonnamõjude hindamiseks on teostatud eluslooduse uuring, milles toodi välja probleemseid kohti ja soovitati vältimis- leevendus ja hüvitusmeetmeid, et mõju loodusele minimaalne oleks. Ajaperiood, mille vältel uuringut läbi viidi, oli aga küllaltki lühike.

„Suures mastaabis üks olulisemaid konfliktkohti on Raplamaa, kus planeeritav raudteetrass jookseb läbi Kesk-Eesti metsavööndi, kus on nii loomade elupaigad kui ka suure ulatusega liikumiskoridor. Uuringu põhjal selguski, et kõige rohkem probleeme selle raudteega seoses on seotud maismaaimetajatega ja populatsioonide killustumisega,“ kinnitas looduskeskkonna uuringute vastutav ekspert Jaanus Remm.

Uuringus soovitatakse seetõttu 200-kilomeetrise Tallinn-Ikla lõigule rajada keskmiselt üks suur loomade ülepääs iga kümne kilomeetri kohta. Pelgalt ökoduktide rajamisest aga Männili sõnul ei piisa. „See on ikkagi leevendusmeede. Mingil määral see leevendab olukorda, aga samal ajal võiks kaaluda hoopis vältimismeetodeid ehk vähendada mõningal määral sõidukiirust, kus kaotataks võibolla selle trassi jooksul paarkümmend minutit ajas. /.../ Me ei pea enam üldsegi ehitama tarasid sinna ümber,“ pakkus Männil alternatiivi.

Vaata saadet „Osoon“ ETV kodulehel.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: