Eesti on Euroopas kilekottide kasutamise poolest esirinnas ({{commentsTotal}})

Paljud riigid leiavad, et kilekotid on kliima soojenemise järel teine kõige tõsisem keskkonnaprobleem. Eesti on nende elaniku kohta tarbimise poolest maailmas esikohal. Kui kilekotid siin keelustataks, jääks igal aastal kasutamata 700 miljonit kotti.

„Kilekotid, mis alguses tunduvad ju suhteliselt süütud tegelased olema, kannavad endas väga palju keskkonnaohte. Kui kilekotid satuvad loodusesse, siis kilekottide häda on see, et need ei lagune mitte kunagi. Piltlikult öeldes võime öelda, et kõik kilekotid, mis on aegade algusest toodetud, kui neid ei ole just ära põletatud, on need ikka veel maailmas alles,“ tõdes Anneli Ohvril. Isegi, kui need aja jooksul väiksemateks tükkideks lagunenud on.

Nii satuvad kilekotid toiduringesse, ohustades lindude ja loomade elusid. Samuti eritavad kilekotid Ohvrili sõnul keskkonda mürgiseid ühendeid, mis satuvad kokkuvõttes läbi mulla ja taimede inimeste toidulauale ja organismi. Ohvrili hinnangul on kilekottidest loobumine tegelikult lihtne ja pigem harjumuse asi. „Sa võtad kodust kaasa riidekoti, mis on oluliselt parem alternatiiv kilekotile,“ leidis ta.

Väidetavalt hukkub lisaks maailmas igal aastal otseselt kilekottide süül umbes miljon looma ja lindu.

Samas leevendab riidekottide kasutamine probleemist vaid ühte tahku. Toodete pakkimiseks kasutatakse tihti õhukesi kilekotte, mil ümbertöötlemine end ära ei tasu. Hug-Bagi idee looja Heidi Kiviranna hinnangul on ka näiteks juur- ja puuviljade pakkimisel siiski lahendus taaskasutavate võrkkottide näol olemas. Lahenduse kasutuselevõtt on taas pigem harjumuse küsimus ning poodides see probleeme ei tekita. „Reaktsioon on hästi erinev, on ka kassapidajaid, kes ehmatavad ära, /.../, aga kui ma ütlen, et ma olen oma taaraga, siis on kõik rahul,“ leidis Kivirand.

Laias laastus tarbivad inimesed Kiviranna hinnangul paar-kolm korda nädalas poes käies aastas kokku ligikaudu 1500 kilekotti. Seeläbi hoitaks Eesti peale aastas nõnda kokku miljoneid kilekotte.

Kilekottide kasutamist on võimalik lisaks piirata nii kaudselt nende hinda tõstes kui otseste keeldudega. „Tegelikult elab juba praegu veerand maailma elanikkonnast piirkondades, kus kilekottide kasutamine on piiratud või on need keelustatud,“ märkis Ohvril. Tema sõnul ei ole head põhjust, miks Eesti üheks taoliseks riigiks saada ei võiks.

Viimati muudetud 01/04/2014 16.57: Eesti on maailmas kilekottide kasutamise poolest esikohal -> Eesti on Euroopas kilekottide kasutamise poolest esirinnas

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.