Eesti on Euroopas kilekottide kasutamise poolest esirinnas ({{commentsTotal}})

Paljud riigid leiavad, et kilekotid on kliima soojenemise järel teine kõige tõsisem keskkonnaprobleem. Eesti on nende elaniku kohta tarbimise poolest maailmas esikohal. Kui kilekotid siin keelustataks, jääks igal aastal kasutamata 700 miljonit kotti.

„Kilekotid, mis alguses tunduvad ju suhteliselt süütud tegelased olema, kannavad endas väga palju keskkonnaohte. Kui kilekotid satuvad loodusesse, siis kilekottide häda on see, et need ei lagune mitte kunagi. Piltlikult öeldes võime öelda, et kõik kilekotid, mis on aegade algusest toodetud, kui neid ei ole just ära põletatud, on need ikka veel maailmas alles,“ tõdes Anneli Ohvril. Isegi, kui need aja jooksul väiksemateks tükkideks lagunenud on.

Nii satuvad kilekotid toiduringesse, ohustades lindude ja loomade elusid. Samuti eritavad kilekotid Ohvrili sõnul keskkonda mürgiseid ühendeid, mis satuvad kokkuvõttes läbi mulla ja taimede inimeste toidulauale ja organismi. Ohvrili hinnangul on kilekottidest loobumine tegelikult lihtne ja pigem harjumuse asi. „Sa võtad kodust kaasa riidekoti, mis on oluliselt parem alternatiiv kilekotile,“ leidis ta.

Väidetavalt hukkub lisaks maailmas igal aastal otseselt kilekottide süül umbes miljon looma ja lindu.

Samas leevendab riidekottide kasutamine probleemist vaid ühte tahku. Toodete pakkimiseks kasutatakse tihti õhukesi kilekotte, mil ümbertöötlemine end ära ei tasu. Hug-Bagi idee looja Heidi Kiviranna hinnangul on ka näiteks juur- ja puuviljade pakkimisel siiski lahendus taaskasutavate võrkkottide näol olemas. Lahenduse kasutuselevõtt on taas pigem harjumuse küsimus ning poodides see probleeme ei tekita. „Reaktsioon on hästi erinev, on ka kassapidajaid, kes ehmatavad ära, /.../, aga kui ma ütlen, et ma olen oma taaraga, siis on kõik rahul,“ leidis Kivirand.

Laias laastus tarbivad inimesed Kiviranna hinnangul paar-kolm korda nädalas poes käies aastas kokku ligikaudu 1500 kilekotti. Seeläbi hoitaks Eesti peale aastas nõnda kokku miljoneid kilekotte.

Kilekottide kasutamist on võimalik lisaks piirata nii kaudselt nende hinda tõstes kui otseste keeldudega. „Tegelikult elab juba praegu veerand maailma elanikkonnast piirkondades, kus kilekottide kasutamine on piiratud või on need keelustatud,“ märkis Ohvril. Tema sõnul ei ole head põhjust, miks Eesti üheks taoliseks riigiks saada ei võiks.

Viimati muudetud 01/04/2014 16.57: Eesti on maailmas kilekottide kasutamise poolest esikohal -> Eesti on Euroopas kilekottide kasutamise poolest esirinnas

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: