Titani meri on peegelsile ({{commentsTotal}})

Peegelsile meri – hiigelsuur ja täiesti tasane – mitte ainsatki lainesäbru, kuhu ka ei vaataks. Maa peal päris sellist merd ei ole, aga ühel teisel Päikesesüsteemi taevakehal, planeet Saturni kaaslasel Titanil on.

 

Seda, et just pea absoluutselt peegelsile on Titani suuruselt teise mere Ligeia Mare pind, näitasid möödunud aastal NASA kosmosesondilt Cassini tehtud radarmõõtmised. Nüüd leidsid uurimistulemused avaldamist ajakirjas Geophysical Research Letters.

Mere peegelsiledusele pakuvad uurimisrühma juht Howard Zebker Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikoolist ja ta kolleegid kahte seletust. Esiteks võis juhtuda, et mõõtmisi satuti tegema väga tuulevaiksel ajal. Ent teiseks võib olla, et veidi tuult ehk oligi, aga merepinnal on mingi õlitaolise aine kiht, mis summutab väiksemat lainetust.

Saturni suuruselt teist kaaslast ehk kuud Titani ümbritseb tihe atmosfäär ja selle pinnal laiuvad suured vedela metaani- ja etaanimered. Ligeia meri on näiteks umbes 420 kilomeetrit pikk ja 350 kilomeetrit lai. Et Titani taevas on paksud pilved, peab Cassini selle pinda uurima radari abil.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Vikerraadio Teadusuudis



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.