Narvalite võhad võivad meeleelundina toimida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Wikimedia Commons

Narvaleid tuntakse peamiselt nende pea kolme meetri pikkuse võha poolest. Hiiglaslike mõõtmetega ülemise silmahamba täpne ülesanne tekitab aga endiselt vaidlusi. Praktiseeriva hambaarsti poolt juhitud töörühm leiab, et see võib toimida meeleelundina, kuna registreerib vähemalt näiliselt vee soolasuse muutust.

Igaüks, kes kunagi hambavalu tundnud on, teab, et närvid suubuvad ka hammastesse. Õnneks kaitseb hambaid tavaliselt kõva email. Kahjustuste korral paljastuv dentiin sisaldab tillukesi kanaleid, mis otse hambanärvi keskmesse suubuvad, pakkudes teed valuaistingu tekitamiseks. Seda enam pidas hambaarstist Martin Nweeia võha anatoomiat uurides imeks, et narvali võha emailis leiduvad loomulikult kanalid, mis just täpselt analoogset võimalust pakuvad. Silmahammas näis olevat keskkonna tajumiseks otseselt kohastunud

Nweeia tegi hüpoteesi kontrollimiseks katseid elusate narvalitega. Loodud katseseadeldis võimaldas terve narvali hamba soolvette kasta. Samal ajal mõõtis Nweeia kolleegidega loomade südamerütmi. Magedama vee korral südametöö aeglustus, mil soolasem vesi tõi kaasa südamerütmi kiirenemise. Juhuslikult langevad taolised muutused soolasuse kokku jäämägede moodustumisega. Kiirem südametöö aitaks töörühma hinnangul potentsiaalselt ohtlikust olukorrast põgeneda.

Paraku polnud katse ühemõtteline, kuna võis peegeldada ka loomade vangistamisest tingitud stressiseisundit. Lisaks, kui taoline meeleelund ellujäämise šansse oluliselt kasvataks, näib ebaloogiline, et sellega vaid isased narvalid varustatud on. Seeläbi on äärmiselt vähetõenäoline, et võha peamine eesmärk just keskkonna tajumine on. Samas ei välista see, et seda selleks kasutada saab. Selgust saavad tuua vaid täiendavad katsed, kus kasutatakse ka teisi stiimuleid.

Uurimus ilmus ajakirjas The Anatomical Record.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: The Anatomical Record



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.