Narvalite võhad võivad meeleelundina toimida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Wikimedia Commons

Narvaleid tuntakse peamiselt nende pea kolme meetri pikkuse võha poolest. Hiiglaslike mõõtmetega ülemise silmahamba täpne ülesanne tekitab aga endiselt vaidlusi. Praktiseeriva hambaarsti poolt juhitud töörühm leiab, et see võib toimida meeleelundina, kuna registreerib vähemalt näiliselt vee soolasuse muutust.

Igaüks, kes kunagi hambavalu tundnud on, teab, et närvid suubuvad ka hammastesse. Õnneks kaitseb hambaid tavaliselt kõva email. Kahjustuste korral paljastuv dentiin sisaldab tillukesi kanaleid, mis otse hambanärvi keskmesse suubuvad, pakkudes teed valuaistingu tekitamiseks. Seda enam pidas hambaarstist Martin Nweeia võha anatoomiat uurides imeks, et narvali võha emailis leiduvad loomulikult kanalid, mis just täpselt analoogset võimalust pakuvad. Silmahammas näis olevat keskkonna tajumiseks otseselt kohastunud

Nweeia tegi hüpoteesi kontrollimiseks katseid elusate narvalitega. Loodud katseseadeldis võimaldas terve narvali hamba soolvette kasta. Samal ajal mõõtis Nweeia kolleegidega loomade südamerütmi. Magedama vee korral südametöö aeglustus, mil soolasem vesi tõi kaasa südamerütmi kiirenemise. Juhuslikult langevad taolised muutused soolasuse kokku jäämägede moodustumisega. Kiirem südametöö aitaks töörühma hinnangul potentsiaalselt ohtlikust olukorrast põgeneda.

Paraku polnud katse ühemõtteline, kuna võis peegeldada ka loomade vangistamisest tingitud stressiseisundit. Lisaks, kui taoline meeleelund ellujäämise šansse oluliselt kasvataks, näib ebaloogiline, et sellega vaid isased narvalid varustatud on. Seeläbi on äärmiselt vähetõenäoline, et võha peamine eesmärk just keskkonna tajumine on. Samas ei välista see, et seda selleks kasutada saab. Selgust saavad tuua vaid täiendavad katsed, kus kasutatakse ka teisi stiimuleid.

Uurimus ilmus ajakirjas The Anatomical Record.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: The Anatomical Record



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.