Võimalike lipsusõlmede arv kasvas tuhandekordselt ({{commentsTotal}})

Merovingi sõlm.
Merovingi sõlm. Autor/allikas: Patrick Novotny/Creative Commons

Viisteist aastat tagasi lõid matemaatikud mudeli kõikide võimalike lipsusõlmede kirjeldamiseks. Uue töö kohaselt oli aga toonane mudel piiratud ja ligi 90 erineva lipsusõlme asemel leidub neid kokku rohkem kui 177 tuhat.

 

Formaalset keeleteooriat ei pea ilmtingimata rakendama ainult keeleteaduses. Cambridge'i ülikooli matemaatikud Thomas Fink ja Yong Mao kasutasid seda 1999. aastal uute lipsusõlmede avastamiseks. Paar väljendas sõlmede tegemise reegleid sümbolite reana, mis esindasid protsessi kindlaid aspekte, näiteks voltimise suunda ja vajadust sõlme tegemine lõpetada, pistes lipsu laiema otsa läbi eelnevalt tekkinud silmuse. Formaalset keelt kasutades avastasid nad, et keigarid ei peaks õppima selgeks rohkem kui 85 sõlme tegemise viisi. Töö avaldati ajakirjas Nature.

Neli aastat hiljem esilinastus aga kultusfilmi „Matrix“ järg, mille tegelased paistsid muu hulgas silma seninägematu lipsumoega. Järgnevatel aastatel hakkasid internetis levima õpetused, kuidas sõlmida näiteks Merovingi või Trinity sõlme. Kunsti tahtis õppida ka Stockholmi Tehnoloogiainstituudi matemaatik Mikael Vejdemo-Johansson. Peagi avastas ta aga, et Finki ja Mao töö taoliste sõlmede tegemist ei kata.

Kollegidega probleemi lahates leidsid nad, et paar oli juhindunud väga konservatiivsest lipsumoest. Näiteks pidi sõlme katma alati sirge tekstiiliriba ning sõlme lõpetamiseks tuli lipsu ots läbi silmuse viia. Viimaks tohtis teha ainult kaheksa kerimisliigutust. Vejdemo-Johansson nägi kollegidega mudeli piiratuse põhjusena kasutatava keele keerukust. Sõlmede tegemise kirjeldamiseks väljendati rinna suhtes tehtavate liigutuste suunda.

Uues mudelis lähtutatakse aga sellest, kas lipsu liigutatakse päri- või vastupäeva ja sellele lisandub pelgalt lipsu otsa läbi silmuse viimist märkiv liigutus. Viimaks tõstis töörühm maksimaalset kerimisliigutuste arvu kaheksalt üheteistkümneni. Nii jõuab Vedjemo-Johansson veebikeskkonnas ArXiv ilmunud töös järeldusele, et tegelikult leidub vähemalt 177 147 lipsusõlme. Sõlmede stiilipuhtust on objektiivselt raskem hinnata.

Originaalse lipsumoega silmapaistmist hõlbustab aga töörühma poolt loodud lipsusõlme generaator.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: ArXiv



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.