Tänavuse Muuseumiroti auhinna pälvis filmiajaloo näitus ({{commentsTotal}})

Tartus jagati muuseumite aastaauhindu. Kunagisest parimat näitust tunnustavast üritusest on kasvanud välja muuseumitöö eri valdkondi tunnustav üritus, kus jagub auhindu kümnesse kategooriasse. Parima näituse ehk Aasta Muuseumiroti auhinna pälvis tänavu Ajaloomuuseumis Eesti filmi ajalugu tutvustav väljapanek „Siin me oleme. Eesti filmi esimene sajand“.

Muuseumitöö kõige silmapaistvam osa on näitusetegevus. Ometi pole see kaugeltki kõik, millega mäluasutus tegeleb. Selleks, et tunnustada tööd teisteski olulistes valdkondades jagatakse juba neljandat aastat muuseumide aastaauhindu kümnes kategoorias. "Tegelikult on palju töölõike, mis jäävad külastajale varjatuks. Need on koguhoidja ja konservaatori töö. Aga on ka vahendusfunktsioone, mis on sama tähtsad kui näitused. Need on haridusprogrammid, teadusüritused ja publikatsioonid. Kuna pärand kui selline on ju ka laiem ja vahet pole, kas ta on muuseumis või väljaspool, siis sellest ka kategooria aasta muinsuskaitsja muuseumis. Veel rohkem välja poole suunatud on muuseumi arendaja ja turundaja kategooriad," selgitas kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa.

Suurima ehk parimat väljapanekut tunnustava Aasta Muuseumiroti auhinna pälvis tänavu ajaloomuuseumi näitus „Siin me oleme. Eesti filmi esimene sajand“. Näitusega käib koos ka eesti filmi lugu tutvustav kataloog. Kui heal järjel filmiajaloo uurimine üldse on, sellest rääkis lähemalt filmimuuseumi juhataja Maria Mang: "2006. aastast on seda kogumist ametlikult tehtud. Seni ja jätkuvalt on eraisikud hoidnud mingeid asju alles. Kui Tallinnfilm lagunes, siis enamus asju ju müüdi oksjonitel maha lihtsalt. See raamat on väga suur osa näitusest, sest meie näitus ei ole püsinäitus. Ühel hetkel võetakse see maha, aga see materjal, mis me kogusime Eesti filmitegijatelt ja filmiinimestelt, seda on võimalik hiljem ka lugeda."

Konkursi näitusekomisjoni esimees Andres Toode tõdes, et kuna möödunud aastal ei valminud ühtki nii mastaapset projekti nagu oli 2012. aastal Lennusadam, siis pääses pildile palju väiksemaid muuseume.
"Muuseuminäitused on ju tegelikult viljad, mis kasvavad välja muuseumi fondides olevate museaalide uurimistööst. Selle käigus tekivad mõtted vormitakse hiljem konkreetseteks teemadeks. See annab näitusele tegelikult sellise viimistlusastme, mida me tänapäeval meelt lahutades väga sageli ei kohta. Näitused on igapäevasest lõõgastumisest tunduvalt sügavama olemusega, mida tõestab ka see, et kõigis näitustes on olemas ka mingi haridusaspekt. Neid võib täiesti võrrelda Skandinaavia näitustega ja Venemaa suurte ja rikaste muuseumite näitustega," arutles Toode.


Kuigi tänavuste nominentide reas paistavad silma suuremad muuseumid, siis tegelikult väärivad avastamist ka väikesed. Seda tõestas muuseumi aasta turundaja auhinna pälvinud pärandkultuuri aasta korraldajate eestvedamisel toimunud projekt „Rööpad viivad pärandini“. See tõi rongiga muuseumisse kokku umbes 6700 kooliõpilast ning vastuvõtt oli sedavõrd soe, et korraldajad sooviks jätkata projektiga ka tänavu.

Toimetaja: Piret Ehrenpreis



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.