Osoon: Metsaasukate talveharjumused ({{commentsTotal}})

{{1389179100000 | amCalendar}}

Metsamees Vahur Sepp tutvustas, kuidas metsloomad talvel elavad. Ülevaate saab kobraste, põtrade, kitsede ja mäkrade eluviisidest.

 

Kobras kogub oma talvevarud veekogusse ja teeb kodu tiigi servale. Loomade jaoks on tähtsad kaks asja - et vesi oleks piisavalt kõrge ja et toitu jätkuks.

Põdrad endale toiduvarusid ei kogu ja söövad seda, mis talvises metsas ette juhtub - puukoort või peenemaid oksi. Suured loomad teevad süües palju lärmi ning seetõttu peavad einestamisel olema kiired. Kui toit kõhus, leivad nad mõne mõnusama koha, kus mäletsema hakata.

Kitsede heaolu sõltub otseselt talvest. Kui rohi kolletub, hakkab kits sööma metsa alt igihaljaid taimi, mustikat ja kanarbikku. Põllult maitsevad oras ja raps. Külm ei ole kitse jaoks nii kriitiline kui paks lumi. Nende jalad on liiga peenikesed, et endale lume alt toitu otsida - energiat kulub kraapimiseks rohkem kui saadud toit annab.

Mägrad hakkavad endale naha alla rasvakihti koguma juba suve teises pooles. Talve veedavad nad urus talveunes. Uruasunikel käivad talvel nende teadmata külas ka kährikud ja rebased.

Vaata ka ülejäänud saadet.

Toimetaja: ERR-i teadusportaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.