Osoon: Metsaasukate talveharjumused ({{commentsTotal}})

{{1389179100000 | amCalendar}}

Metsamees Vahur Sepp tutvustas, kuidas metsloomad talvel elavad. Ülevaate saab kobraste, põtrade, kitsede ja mäkrade eluviisidest.

 

Kobras kogub oma talvevarud veekogusse ja teeb kodu tiigi servale. Loomade jaoks on tähtsad kaks asja - et vesi oleks piisavalt kõrge ja et toitu jätkuks.

Põdrad endale toiduvarusid ei kogu ja söövad seda, mis talvises metsas ette juhtub - puukoort või peenemaid oksi. Suured loomad teevad süües palju lärmi ning seetõttu peavad einestamisel olema kiired. Kui toit kõhus, leivad nad mõne mõnusama koha, kus mäletsema hakata.

Kitsede heaolu sõltub otseselt talvest. Kui rohi kolletub, hakkab kits sööma metsa alt igihaljaid taimi, mustikat ja kanarbikku. Põllult maitsevad oras ja raps. Külm ei ole kitse jaoks nii kriitiline kui paks lumi. Nende jalad on liiga peenikesed, et endale lume alt toitu otsida - energiat kulub kraapimiseks rohkem kui saadud toit annab.

Mägrad hakkavad endale naha alla rasvakihti koguma juba suve teises pooles. Talve veedavad nad urus talveunes. Uruasunikel käivad talvel nende teadmata külas ka kährikud ja rebased.

Vaata ka ülejäänud saadet.

Toimetaja: ERR-i teadusportaal



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.