Tööstress keskeas võib tähendada kehvemat tervist vanadusepõlves
Toimetas Katrin Sak
Soome teadlased tõid välja seose, mille kohaselt suurem töine pinge keskeas tähendab rohkemaid haigusi vanaduses. Seejuures mõistetakse pingete all nii füüsilisi kui ka vaimseid pingeid.
Vaimse töö pinged tulenevad enamasti rangetest tähtaegadest ja kõrgetest nõudmistest. Füüsilised pinged hõlmavad seevastu aga kehalist kurnatust ja lihasvalu.
Töised pinged on sageli individuaalsed, nii tajuvad sarnastel kohtadel töötavad inimesed selliseid pingeid sageli erinevalt. Pingete ajutine kogemine ei pruugi olla halb märk, püsiv kõrge töine stress seab aga ohtu töötajate tervise.
Hiljutises uuringus seostavad Jyväskylä ülikooli teadlased pikaajalist töist pinget kehvema tervisega vanas eas. Uuringusse oli kaasatud enam kui 5000 keskealist avaliku sektori töötajat, keda testiti töise stressi osas 1981. aastal. Saadud teavet kõrvutati rahvusliku haiglaandmestiku sissekannetega järgneva 28 aasta jooksul.
Selgus, et mida kõrgem oli töine pinge keskeas, seda rohkem päevi veedeti vanaduses haiglas.
Töiste pingete kasv suurendas haiglas veedetud päevade arvu nii meestel kui naistel; vaimse pinge korral avaldus selline seos aga ainult meestel.
Töine pinge tekib mingil määral ükskõik millises ametis. Füüsiline pinge on piiratud kindlate elukutsetega.
Kirjeldatud seoste taga peituv mehhanism võib füüsiliste pingete korral hõlmata lihastiku ja luustiku haiguste arengut, mis on sageli pöördumatu ja väga valulik, viies osteoartriidi tekkeni. Samas võib vähene liikumine viia kaalu tõusuni, mis omakorda soodustab südamehaiguste teket, kõrget vererõhku ja diabeeti.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Age and Ageing.
Loe lisa: Mid-life job stress linked to later health problems (Medline Plus)