Maailma tippfüüsikud kogunesid Eestisse ({{commentsTotal}})

Füüsikapealinna tiitli kandmise päeval annab Tartus avaliku loengu nobelist Sir Harold Kroto.
Füüsikapealinna tiitli kandmise päeval annab Tartus avaliku loengu nobelist Sir Harold Kroto. Autor/allikas: Wikimedia Commons
Alanud nädal toob Tartusse ja Tallinnasse ühe reaalteaduste maailma tippsündmuse - Eestis toimub tänasest 24. juulini 43. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad (IPhO). Ühtlasi saab Tartust 20. juulil üheks päevaks maailma füüsikapealinn, mille raames toimub palju põnevaid ettevõtmisi.

„Mul on suur au tervitada maailma terasemaid päid Eestis ning loodan, et tuleb tore võistlus ja jääb ka aega tutvuda Eestiga,“ ütles Riigikogu esimees, astrofüüsik Ene Ergma. „Ma soovitan kõigile noortele - õppige rohkem reaalaineid, see aitab teil aina keerukamaks ja konkurentsitihedamaks muutuvamas maailmas paremini läbi lüüa!“

„Igaühest ei pea saama füüsikut, aga kõigis meis võiks olla terake arusaamist neist üldistest ja universaalsetest looduse seadustest, mis panevad tööle tänapäevase kõrgtehnoloogilise ühiskonna ja moodustavad füüsika põhituuma,“ sõnas Eesti Füüsika Seltsi esimees Kaido Reivelt. „Füüsika on ka 21. sajandil hea alusharidus, see annab arusaamise, kuidas on võimalik keerulisi asju lihtsaks mõelda ... ja ka arusaamise, et keerulised asjad on tõepoolest keerulised.“ Reivelt lisas, et hoolimata maailma parimate noorte füüsikute kohalolekust ei pea me silmi maha lööma - Eestis tehakse maailmatasemel teadust.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holmi sõnul on rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võõrustamine ning selle tähistamine Tartu valimisega maailma füüsikapealinnaks Eesti jaoks tähtis saavutus. „Ma ilmselt kordan end, kuid kinnitan siiski veelkord - meie soov on, et noortel tekiks suurem huvi reaalainete vastu ning olümpiaadi ja füüsikapealinna melu tunnetamine aitab kindlasti uudishimu tekkimisele kaasa,“ lisas Holm.

„Isiklikult loodan väga, et täna alanud rahvusvaheline füüsikaolümpiaad annab Eesti noortele vajaliku motivatsioonisüsti loodus- ja täppisteadustega tegelemiseks,“ sõnas olümpiaadi organisatoorse komitee juht , Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige Ene Koitla.

Tartu kannab ametlikult maailma füüsikapealinna tiitlit 20. juulil, mil linnatänavail võib füüsikat leida kõikjalt. Samal päeval esineb Vanemuise kontserdimajas avaliku loenguga nobelist Sir Harold Kroto, kes pälvis 1996. aastal Nobeli keemiapreemia.


Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.