Vihmametsa kadu vähendab sadu ({{commentsTotal}})

Ebaseadusliku raie tagajärg Amazonase vihmametsas.
Ebaseadusliku raie tagajärg Amazonase vihmametsas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix
Kui troopikas hoogsalt metsi raiutakse, siis jääb neil aladel vihma palju vähemaks. Briti teadlaste värske uuring annab alust peljata, et Amazonase ja Kongo hiigelmetsade kandis elavatele inimestele toob metsaraie põuakannatusi.

Dominick Spracklen Leedsi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et suurte troopikametsade kohal liikuvates õhumassides tekib vihma vähemalt kaks korda rohkem kui neis õhumassides, mis kulgevad üle kasinama taimkattega maa, vahendas Vikerraadio "Teadusuudis".

Suured Amazonase ja Kongo metsad hoolitsevad niisiis paljuski selle eest, et nendega piirnevatel aladel vihma sajab. Neil aladel elab aga palju inimesi, kelle elujärg vihmast üsna otseselt sõltub.

Taimed suurendavad õhuniiskust, sest nende lehed eritavad veeauru. See nähtus on teada üsna ammusest ajast. Kuidas taimestik aga just täpselt sademehulka mõjutab, pole seni kaugeltki selge olnud.

Praeguses uuringus kasutasid teadlased uudset andmestikku, mille on taimkatte ja sademete leviku kohta kogunud NASA satelliidid. Andmed söödeti mudelisse, mis püüdis välja arvutada valdavaid tuulesuundi.

Nii et taas üks argument selle poolt, et me peaks ikka troopikametsi alles jätma.

Vaata veel: Loss of tropical forests reduces rainfall (PhysOrg)


Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: