Värske artiklikogumik analüüsib Eesti Vabariigi poliitikat ja valitsemist ({{commentsTotal}})

Kogumik annab ülevaateEesti Vabariigi poliitika ja riigivalitsemise arengust.
Kogumik annab ülevaateEesti Vabariigi poliitika ja riigivalitsemise arengust. Autor/allikas: PM/Scanpix
Tallinna Ülikooli kirjastusel ilmus artiklikogu "Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011", mille on koostanud Raivo Vetik. Raamat on pühendatud Eesti poliitika ja riigivalitsemise arengule viimase paarikümne aasta jooksul demokraatiale omaste institutsioonide ja toimijate kujunemise, vastastikuse kohanemise ja sobiva tasakaalu otsimise võtmes.

Eesti demokratiseerumist analüüsitakse kogumikus laiemas postkommunistlike riikide arengu kontekstis, vaadeldes muuhulgas Euroopa Liiduga ühinemisprotsessi mõju Eesti poliitikale. Tegemist on interdistsiplinaarse käsitlusega, politoloogia ja avaliku halduse kõrval sisaldab analüüs ka ajalooteaduse ning tuleviku-uuringute perspektiive.

Raamatus näidatakse, et peale demokraatia formaalsete institutsioonide ülesehitamist on kesksed poliitika toimimise probleemid olnud seotud demokraatia kvaliteedi, kodanikuühiskonna toimimise, ühiskonna ja riigi vahekordade ning üleilmastumise mõjudega.

Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp märkis, et värske kogumik annab suurepärase, põhjaliku ja mitmekülgse ülevaate taastatud Eesti Vabariigi poliitika ja riigivalitsemise arengust. "Autoriteks on juhtivad eesti teadlased, kes ühendavad oma analüüsi teoreetilise raamistikuga, mille keskne mõiste on demokratiseerumine. Võrdlus teiste postkommunistlike Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võimaldab hinnata Eesti edu. Raamat pakkub kasuliku mõtteainet Eesti riigi tuleviku jaoks," leidis Kasekamp.

"Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011" koondab Leif Kalevi, Erik Tergi, Marek Tamme, Raivo Vetiku, Georg Sootla, Külli Sarapuu, Tõnis Saartsi, Rein Ruutsoo, Liana Roosmaa, Tiina Randma-Liivi, Sulev Mäeltsemehe, Sulev Lääne, Ott Lume ja Rainer Katteli artiklid. Autorid loodavad, et pakutav ülevaatlik käsitlus aitab kaasa Eesti poliitika seniste saavutuste ja kitsaskohtade sügavamale mõtestamisele, mis on oluline nii avalikus debatis kui poliitika kujundamisel.

Allikas: Tallinna Ülikool



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: