Värske artiklikogumik analüüsib Eesti Vabariigi poliitikat ja valitsemist ({{commentsTotal}})

Kogumik annab ülevaateEesti Vabariigi poliitika ja riigivalitsemise arengust.
Kogumik annab ülevaateEesti Vabariigi poliitika ja riigivalitsemise arengust. Autor/allikas: PM/Scanpix
Tallinna Ülikooli kirjastusel ilmus artiklikogu "Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011", mille on koostanud Raivo Vetik. Raamat on pühendatud Eesti poliitika ja riigivalitsemise arengule viimase paarikümne aasta jooksul demokraatiale omaste institutsioonide ja toimijate kujunemise, vastastikuse kohanemise ja sobiva tasakaalu otsimise võtmes.

Eesti demokratiseerumist analüüsitakse kogumikus laiemas postkommunistlike riikide arengu kontekstis, vaadeldes muuhulgas Euroopa Liiduga ühinemisprotsessi mõju Eesti poliitikale. Tegemist on interdistsiplinaarse käsitlusega, politoloogia ja avaliku halduse kõrval sisaldab analüüs ka ajalooteaduse ning tuleviku-uuringute perspektiive.

Raamatus näidatakse, et peale demokraatia formaalsete institutsioonide ülesehitamist on kesksed poliitika toimimise probleemid olnud seotud demokraatia kvaliteedi, kodanikuühiskonna toimimise, ühiskonna ja riigi vahekordade ning üleilmastumise mõjudega.

Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp märkis, et värske kogumik annab suurepärase, põhjaliku ja mitmekülgse ülevaate taastatud Eesti Vabariigi poliitika ja riigivalitsemise arengust. "Autoriteks on juhtivad eesti teadlased, kes ühendavad oma analüüsi teoreetilise raamistikuga, mille keskne mõiste on demokratiseerumine. Võrdlus teiste postkommunistlike Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võimaldab hinnata Eesti edu. Raamat pakkub kasuliku mõtteainet Eesti riigi tuleviku jaoks," leidis Kasekamp.

"Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011" koondab Leif Kalevi, Erik Tergi, Marek Tamme, Raivo Vetiku, Georg Sootla, Külli Sarapuu, Tõnis Saartsi, Rein Ruutsoo, Liana Roosmaa, Tiina Randma-Liivi, Sulev Mäeltsemehe, Sulev Lääne, Ott Lume ja Rainer Katteli artiklid. Autorid loodavad, et pakutav ülevaatlik käsitlus aitab kaasa Eesti poliitika seniste saavutuste ja kitsaskohtade sügavamale mõtestamisele, mis on oluline nii avalikus debatis kui poliitika kujundamisel.

Allikas: Tallinna Ülikool



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.