Huvitav teadus kolib tippajakirjadest järk-järgult välja ({{commentsTotal}})

Iranreview.
Iranreview. Autor/allikas: org

Toimetaja Laur Kanger

Tippajakirjade nagu Nature, Science või Cell mõjukus teadlaste hulgas aina väheneb. Niisugusele järeldusele jõudsid Montreali ülikooli teadlased mahukas uuringus, mis hõlmas 820 miljonit tsiteeringut ning 25 miljonit ajavahemikus 1902-2009 avaldatud teadusartiklit.


Teadlasi huvitas, kus on avaldatud kõige enam tsiteeritud artiklid, millisel määral võimaldab seda ennustada ajakirja mõjukust näitav tegur (impact factor) ning kuidas viimane aja jooksul muutunud on. Täpsemalt vaatasid uurijad, kuidas jaotuvad 5% enim viidatud artikleid 5% tippajakirjade vahel. Selgus, et kui 1990. aastal oli tippajakirjades enim tsiteeritud artiklite osakaal 45%, siis 2009. aastal ainult 36%. Teisisõnu, vaid ligikaudu iga kolmas enim viidatud kirjutis leidus tippajakirjas. See aga tähendabki, et teadlased ise leiavad seal avaldatu järjest vähem huvitava olevat.


Teadlased märkasid, et seesugune suundumus sai alguse 1990ndatel, mil internet massiliselt levima hakkas. Otsimootorid murdsid tippajakirjade monopoli, võimaldasid infot hõlpsalt mitmetest kohadest leida ega pannud teadlasi enam mõnede väheste väljaannetega piirduma. Uuringus osalenud Vincent Larivière'i sõnul tähendab leid ühtlasi, et teadlaste avaldatu kvaliteedi hindamisel peaks edaspidi vähem tuginema ajakirja mõjutegurile. Seeasemel tuleks keskenduda hoopis kordade arvule, mil artiklit ennast viidatud on.


Mõjuteguri leiutas 1960ndatel aastatel Eugene Garfield ajakirjade võrdlemiseks. Sisuliselt väljendab see teadusajakirja mingi ajaperioodi jooksul avaldatud artiklite keskmist viitamissagedust. Näiteks kui ajakiri on avaldanud aastail 2010-2011 kokku 20 artiklit, mida on 2012. aastal kokku viidatud samuti 20 korda, on selle mõjutegur 20/20 ehk üks.


Uuringu tulemusi tutvustavad autorid artiklis „The weakening relationship between the impact factor and papers' citations in the digital age“, mis on avaldatud ajakirjasJournal of the American Society for Information Science and Technology.


Vaata veel:

Study reveals declining influence of high impact factor journals (Montreali ülikool)



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: